NAC-i erakorralise kohtumise kutsus kokku NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Königsbergi sõnul andis USA kohtumisel liitlastele ülevaate viimastel kuudel USA ja koalitsioonipartnerite suunal teostatud rünnakute arvu tõusust Lähis-Ida piirkonnas ning selgitas president Trumpi otsuse tagamaid rünnata kindral Qassem Soleimanit 3. jaanuaril Iraagis.

"Liitlased väljendasid toetust USA enesekaitseõigusele ning rõhutasid vaoshoituse ja deeskalatsiooni vajadust Lähis-Ida regioonis. Kohtumisel räägiti ka NATO Iraagi väljaõppe- ja nõustamismissioonist, mille jätkumisele liitlased avaldasid tugevat toetust," ütles Eesti NATO esinduse ajutine asjur.

Liitlaste sõdurite turvalisuse kaalutlustel on praeguseks ajutiselt peatatud missiooni väljaõppe tegevus. "Liitlaste jaoks on sõdurite turvalisus esmatähtis. Samas rõhutasid liitlased terrorismivastase võitluse jätkamise olulisust ning sellega seoses vajadust missiooni väljaõppe tegevusega taasalustada niipea kui olukord seda võimaldab," sõnas Königsberg.

Kuidas mõjutab USA-Iraani konflikt Eestit? "Kõik, mis on seotud meie liitlastega, on tähtis ka Eesti julgeoleku vaatest," ütles Königsberg. "On väga oluline vältida sõjalist vastasseisu. Kahtlemata on Eesti jaoks tähtis hoida ära pingete edasine kasvamine ja toetada lääneriikide ühtsuse hoidmist," lisas ta.

Iraan on lubanud USA-le Soleimani tapmise eest karmi kättemaksu, mille peale teatas USA, et on samuti löögivalmis. NAC-i kohtumisel kutsusid liitlased ühiselt üles vaoshoitusele ja pingete maandamisele Lähis-Ida regioonis. Königsbergi sõnul on NATO ja liitlased tihedas kontaktis regiooni riikidega, et pingeid maandada.

NAC on NATO põhiline poliitiline otsustamisõigusega organ, kuhu kuuluvad organisatsiooni liikmesriikide alalised esindajad.