"Pealtnägija" loost selgus, et tavaline pensionär võib aasta jooksul maksta ravimite eest lausa paarsada eurot ilmaasjata.

Riigikontrolör Janar Holm ütles "Pealtnägijale", et neid hinnavahesid vaadates on selge, et patsiendid peaks ravimite eest palju vähem maksma kui seni.

"Seal on küllaltki suuri erinevusi, võib-olla sellised väga sageli ostetavad ravimid: ibuprofeen või ibumax või muud sellised, et seal võib näha hinnaerinevusi lausa 40 protsenti või isegi 67 protsenti," rääkis Holm.

Apteekide ja hulgimüüjate juures on seaduses fikseeritud, palju nad juurdehindlust lisada tohivad - keskeltläbi 13 protsenti ja neli protsenti - aga tegelikult pole üldsusel aimugi, mis hindadega ostavad hulgifirmad ravimeid sisse.

Eesti apteekrite liidu peaproviisori Kaidi Sarve sõnul ei ole ravimite hinna kujunemine läbipaistev ja osapooled ei ole selgusest huvitatud.

"Täna otsustab ravimi hinna tegelikult ju ravimi hulgimüüja. Tema on ainus filter, läbi tema tulevad kõik ravimid Eestisse ja tema otsustab ka, selle, millise hinnaga seda ravimit ostetakse," ütles Sarv.

Läbipaistmatuks peab olukorda ka sotsiaalminister Tanel Kiik. "Kõige läbipaistmatum pool kahtlemata ongi see, mis puudutab just nimelt ravimi maaletoojate ja hulgimüüjate vahelisi lepinguid ja sealseid hinna kujunemist. Ehk et mis on siis seal erinevad komponendid, mis on seal see kokkulepe, mis nende lepingute sisu, see on riigi arvates kõige läbipaistmatum," ütles minister.

Endine sotsiaalminister, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski tõdes, et järelevalveks ei ole piisavalt võimalusi. "Tegelikult see kasum, mida siis ravimi valdkonnas Eestis saadakse, see toimub selles väga hämaras kohas, kus tootja kohtub hulgimüüjaga," lausus Ossinovski.