Põhiseaduse muutmine ja erakorraliste valimiste korraldamine on keeruline ettevõtmine
Raimo Poom kirjeldas Tagatoas väidetavasti Reformierakonnas tekkinud plaani kutsuda esile erakorralised valimised põhiseaduse referendumile panemisega, mis valitsuse usaldushääletuseks muutumise korral võiks läbi kukkuda.
See intellektuaalselt huvitav arutluskäik lähtub eeldusest, et EKRE „kõvad rahvamehed” ei suudaks vastu panna Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekule koalitsioonileppesse kirjutatud rahvaküsitluse asemel korraldada referendum ehk rahvahääletus. Rahvaküsitlus peaks koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud punkti kohaselt 2021. aastal ehk siis kohalike omavalitsuste valimiste aegu tulema küsimuses, kas põhiseaduses peaks abielu mõistet täiendama nõnda, et see oleks ühemõtteliselt sõnastatud mehe ja naise liiduna. Säärase stsenaariumi üle arutlemiseks ja kaasamõtlemiseks on kasulik meenutada teemaga seotud mõistestikku ja meenutada ka tausta.
Mäletatavasti kiitles EKRE koalitsiooniläbirääkimiste ajal, enne Jüri Ratase teise valitsuse ametisseasumist 29. aprillil, et on saanud kuldvõtmekese kõigi nende asjade ärategemiseks, mis koalitsioonilepingusse sisse ei lähe. Kooseluseaduse tühistamine oli EKRE eesmärk juba enne valitsusse jõudmist, kuid koalitsioonileppesse see ei jõudnud. Kokku lepiti hoopis selles, et kooseluseadust tühistama ei hakata, aga rakendusakte ka vastu ei võeta. Ehk siis see teema lihtsalt külmutatatakse. Küll aga leppisid valitsust moodustavad erakonnad EKRE algatusel kokku selles, et kohalike valimiste aegu korraldatakse rahvaküsitlus põhiseaduse täiendamise asjus klausliga, et abielu tuleb käsitleda mehe ja naise liiduna.
Juba koalitsiooniläbirääkimiste aegu tekkinud juriidiline arutelu viitas sellele, et EKRE üles kiidetud kuldvõtmeke ei keera: see eeldab põhiseaduse muutmist, mis on keeruline ja aeganõudev.
Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud kas rahvahääletusel või riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, kusjuures esimeses voorus piisab läbiminekuks 51 häälest riigikogus, kuid vaja on ka muudatuse teistkordset heakskiitmist – siis juba 61 häälega. Põhiseaduse muutmise eelnõu tuleb arutada kokku kolmel lugemisel ja alles kolmandal lugemisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis. Riigikogu võib põhiseadust muuta ka kiireloomulises korras, kuid sellisel juhul on vaja nelja viiendiku ulatuses poolthääli, mida parlamendi senine matemaatika võimaldanud ei ole.
Rahvaküsitlusi võib korralda mis tahes teemal, seda on tehtud ja tehaksegi, aga küsitluse iseloom on peaasjalikult informatiivne. Rahvaküsitluse tulemusena põhiseadust muuta ei saa – riigikogu peab rahvaküsitluse tulemusi küll arutama, aga automaatset seadusemuudatust see kaasa ei too.
Rahvahääletuse ehk referendumi kaudu on Eestis seni riigielu seisukohalt olulisi küsimusi otsustatud kahel korral: esiteks põhiseadust vastu võttes ja teist korda siis, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga. Eesti praegune põhiseadus hakkas kehtima 1992. aastal, enne seda toimunud rahvahääletuse osalenutest oli selle vastuvõtmise poolt 91,9 protsenti. Euroopa Liitu astumise referendum toimus 2003. aastal. Euroopa Liitu astumine tähendas ka põhiseaduse muutmist ja vastava põhiseaduse muudatuse poolt hääletas tol korral 66,92 protsenti referendumil osalejaid.
Rahvahääletusele on aegade jooksul püütud panna nii kooseluseadust kui ka presidendi otsevalimist, kuid senimaani ei ole kumbki õnnestunud, õnne on katsutud teistegi üksikküsimustega, edutult. Presidendi otsevalimise eelnõusid on esitatud alates riigikogu esimesest koosseisust. Praegu tegutseb riigikogus eelmise aasta mais asutatud otsedemokraatia toetusgrupp, mis koosneb eranditult EKRE erakonna saadikutest. Rühma juhtiv Paul Puustusmaa on selgitanud, et grupi eesmärk on tugevdada kehtivat riigisüsteemi ning edendada demokraatia ja ühiskonna arengut positiivses suunas.
Rahvahääletust ja rahvaküsitlust ei maksa segamini ajada rahvaalgatusega, mis tähendab seda, et rahvaalgatus.ee või petitsioon.ee leheküljel kogutud ettepanekud jõuavad riigikogu ette olenevalt allkirjade hulgast ja nende kogumise viisist.
Kuigi ükski Eesti senine valitsus ei ole senimaani vastu pidanud valimistest järgmiste valimisteni, pole uus valitsus valimiste vahelisel ajal mitte kordagi tekkinud erakorraliste valimiste tulemusena. Raimo Poomi arutluskäik viitab põhiseaduse 105. paragrahvile, mille kohaselt on riigikogus õigus panna seaduseelnõu või mõni teine riigielu küsimus rahvahääletusele ning rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastu võetud seaduse kuulutab president viivitamatult välja. Kui aga rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab president välja riigikogu erakorralised valimised.
Põhiseadus võimaldab erakorraliste valimiste korraldamist veel kolmel juhul, ent mitte ühtegi põhiseaduses kirjeldatud võimalikest olukordadest ei ole seni ette tulnud. Uue valitsuse sünni aegu kostis hääli, et president Kersti Kaljulaid oleks võinud selle valitsuse ametisse kinnitamata jätta ning kanaliseerida tekkinud poliitilise segaduse erakorralistesse valimistesse. On aga ülimalt küsitav, kas põhiseadus presidendile sellist käiku üldse võimaldab. Tõenäoliselt oleks tulemuseks olnud keeruline ja aeganõudev vaidlus riigikohtus ning sellega paralleelselt käiv terav debatt küsimuses, kuivõrd on president ületanud oma volitusi demokraatliku parlamentaarse riigi peana.
