Tallinnast Munalaskme bussiga number 107 Munalaskme suunal sõitnud reisija Pille Riin Lepp ütles Delfile, et olukord tundus kohati koomiline, sõidustiil jättis soovida ja kuna talle tundus, et juht võis ehk ka mingisuguste ainete mõju all olla, teatas ta asjast ka politseile.

Varasemalt on ta sellest juhtumist kirjutanud ka sotsiaalmeedias. "Bussijuht oli noor vene keelt kõnelev meesterahvas, kes peale Bioloogia peatust hakkas inimeste peale karjuma ja neilt ühte eurot küsima, kui nad peatustes väljuda soovisid," kirjeldas ta sotsiaalmeedias tänaseks üle 800 jagamise saanud postituses.

Ta kirjeldab, kuidas esimesena sai rahalise nõude nooremapoolne poiss, kes soovis väljuda Pühaküla peatuses. Noormees tasus ühe euro ja sai bussist välja. "Järgmine peatus oli Posti. See noormees ei andnud eurot vaid tahtis teada, miks ta seda tegema peaks. Bussijuht karjus talle, et tema peab ju peatuse tegema ja teda välja laskma," kirjeldas Lepp.

Järgmine peatus - Tutermaa. Seal oli maha saada soovinud Lepp. "Vajutasin ilusti "Stop"-nuppu, seisin kannatlikult eespool, et mind ikka märgata oleks. Buss peatus ilusti peatuses, juht sukeldus nägupidi nutitelefoni, aga bussiuks jäi suletuks," kirjeldas Lepp. Lepp palus enda sõnul viisakalt uksed avada, mispeale bussijuht jällegi rahalise nõude esitas.

Lepp pääses õnneks bussist maha ilma tasumata, kuid enda sõnul oli ta nii šokis, et ei mäletanudki sõidukist maha astumist. "Helistasin seejärel politseisse, et äkki oli bussijuht üldsegi narkootilise aine mõju all," ütles Lepp Delfile. Sellele viitas tema sõnul ka bussijuhi sõidustiil. "Mõttes hakkasin juba palvetama, et ühes tükis ikka oma peatusesse jõuaks ja buss kraavi ei maanduks."

Sündmusele väljakutse saanud politseipatrull kõnes mainitud bussi ringi sõitmas ei tabanud ning jättis asja sinnapaika.

Teine bussis olnud reisija Laura (täisnimi toimetusele teada - toim) ütles Delfile, et hakkas asjale tähelepanu pöörama, kui bussijuht ühe noormehe ebaviisakate väljenditega kuhugi saatis.

"Bussijuht sõimas meid kolhoosnikeks, lärmas, et temal on kõrini nende kolhoosnike tasuta vedamisest ja igas peatuses peatumisest," ütles Laura.

"Ta käskis kõigil kiiremini teha ja ühele väikesele lapsele, arvatavasti algklasside õpilasele, ütles ta vene keeles: "kiiremini, türa!"" kirjeldas Laura.

Laural oli hirm enda peatuses väljuda ja kaalus isegi mõtet lõpp-peatusesse sõita. "Otsustasin siiski oma peatuses väljuda ja kuulsin ka, kuidas ma olen tasuta sõitev kolhoosnik," meenutas Laura.

Bussijuht ei tea midagi

Harjumaa lääne suuna bussiliinide teenindaja on huvitaval kombel endiselt ATKO grupp, kes on juhtunuga kursis, ent uurib alles asjaolusid.

"Bussijuhi sõnul ei vasta kaebuses esitatud info tõele. Oleme algatanud ettevõttes sisejuurdluse juhtumi täpsete asjaolude välja selgitamiseks ja juhul kui kaebuses esitatud väidetav info vastab tõele, lõpetame bussijuhiga töölepingu," vastati Delfile Atko Liine omava Atko Grupi üldmeililt.

Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse (PEÜ) tegevjuht Vello Jõgisoo ütles, et ka nemad on juhtunuga kursis ja ootavad ATKO-lt selgitust. PEÜ on tegelikult juba üritanud ATKO teenindusest lääne piirkonnast lahti saada, ent nagu näha, siis tulutult. Probleemid jätkuvad.

PEÜ juhatus otsustas nimelt 9. septembril lõpetada ATKO-ga lääne suuna avaliku teenindamise lepingu, sest seal piirkonnas oli bussifirma saanid juba liialt palju kaebusi ja saanud hakkama rikkumistega. Juhatuse esimees Andrus Umboja ütles toona Delfile, et leping lõpetatakse aasta lõpuks ja uuest aastast peaks hankega leitama liinidele uus vedaja.

PEÜ alustas seega läbirääkimisi ATKO-ga, et leida lepingu lõpetamisel kompromiss. "Proovime selle saavutada paari-kolme kuu jooksul, et vahepeal saaks läbi teha uue hanke ja aasta algusest saaks uue vedaja peale saata," ütles Umboja septembris.

ATKO aga ei olnud PEÜ juhatuse otsusega nõus ja otsustas selle vaidlustada kohtus. PEÜ tegevjuht Vello Jõgisoo ütles Delfile, et kohtuprotsessi tõttu on ka ATKO endiselt liine teenindamas, ent protsessi täpsemalt ta praegu kommenteerida ei saa.

ATKO-t saadavad pidevalt probleemid

PEÜ kannatuste karikas lääne suunda teenindanud ATKO probleemidest sai täis mullu septembri algul, kui ATKO Transport OÜ jättis esimesel koolipäeval teenindamata liinid, millega lootsid kooli jõuda Ääsmäe kooli õpilased. Sama probleem jätkus ka järgnevatel päevadel - busse ei saadud lihtsalt tööle.

Mullu juulis Kloogaranna maanteel juhtunud liiklusõnnetuse põhjustas ATKO bussijuht, kes sõitis tähelepanematusest otsa tee ääres seisnud veokile. Õnnetuses sai kannatada 26 inimest. Ühel reisijal amputeeriti jalg.

Augustis jättis ATKO bussijuht ratastoolis inimese peatusesse maha, sest väidetavalt ei oleks tool bussi mahtunud.

Eelmise aasta mai algul jäi Keilas vahele ATKO bussijuht, kes oli töö ajal purupurjus. Bussis viibis sõiduki peatamise hetkel 20 inimest. Kahtlase sõidustiiliga juhist teatasid nii bussis viibinud reisija kui ka kaasliikleja, kes nägi, et bussijuht eiras punast foorituld.

Mai lõpus karistas Harju maakohus kümne arestipäevaga juhikaardita ATKO bussijuhti, kes ei kasutanud kohustuslikku sõidumeerikut ega olnud läbinud vajalikku autojuhi ameti- ja täiendkoolitust.

Väärteomenetluse raames selgus, et meest on ka varasemalt erinevate süütegude eest karistatud.

Möödunud aasta alguses tuli Harku vallas reidi käigus ilmsiks, et suur osa ATKO koolibussidest ei vasta nõuetele. Lapsi vedanud sõidukitel olid kas siledaks kulunud rehvid, vigane pidurisüsteem, katkised turvavööd või avanematu avariisüsteem.

Teada on, et teisedki ATKO bussid vajusid talvel mitmel juhul kraavi. Toona toodi põhjuseks kehvad ja libedad teeolud.

ATKO on sel aastal silma paistnud ka erinevate rikkumistega, nagu pikad hilinemised ja väljumiste ärajäämised.

ATKO: reisijaid on liiga palju

ATKO teatas peale PEÜ juhatuse septembrikuist otsust pressiteate vahendusel, et lepingu aluseks olnud riigihanke tingimuste prognoosimatu muutumine on kaasa toonud olukorra, kus tegelik liinimaht on aasta lõikes ennenägematult suur, ületades hanke tingimustes avaldatu 40 protsendiga.

"Eelkõige on läänesuuna lepingu mahu täitumist põhjustanud reisijate märgatav suurenemine ja sellega kaasnevad asjaolud, mis on tekitanud ettevõtetele ebamõistlikku koormust," teatas ATKO.

ATKO hinnangul on reisijate kasvus süüdi 2018. aasta juulis rakendunud tasuta sõiduõigus kuni 20-aastastele ja üle 62-aastastele. "Seetõttu on paljudel liinidel reisijate arv kasvanud aastate jooksul drastiliselt - mõnel liinil lausa üle 100%," teatas ATKO.

ATKO hinnangul ei piisa riigi poolt antud 26st bussist ja ettevõte on ise lisanud veerandi ulatuses oma busse.

"Reisijate arvu suurenemise tõttu on bussid ülekoormatud ning mõned
liinid on kohati nii üle rahvastatud, et liini normaalne teenindamine on oluliselt raskendatud. Näiteks on väljumisi, kus ühe bussi peale soovib korraga saada ligikaudu 100 inimest. Sõitjate arvu kasv toob kaasa peatuste teenindamisel suurenenud ajakulu, mis on põhjustanud
ettevõttele häireid sõidugraafikutest kinnipidamisel," teatas bussivedaja.