Brüsselis toimunud kohtumisel rõhutas Reinsalu vajadust liikuda edasi Euroopa Liidu laienemisega ja töötada selle nimel, et otsuse Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ühinemisläbirääkimiste avamise osas saaks teha juba käesoleval kevadel.

Reinsalu selgitas kohtumisel, et Eesti toetab rangel tingimuslikkusel põhinevat laienemispoliitikat ja on valmis andma oma panuse, et Euroopa Liit saaks liitumiskõnelustele kutset ootavaid riike reformide läbiviimisel toetada.

"Oluline on hoida võimalikult tihedat poliitilist kontakti Lääne-Balkani riikidega," tõdes Reinsalu. Tema sõnul tuleb olla valvas, et ühinemisläbirääkimiste avamise küsimuse osas senise kokkuleppe puudumine ei avaldaks laialdasemat mõju suhetele Lääne-Balkani riikidega, sest Euroopa Liidu liidrite otsustel on otsene mõju liidu suhetele Lääne-Balkani regiooniga.

"Regiooni lähendamine EL-ile on kaudselt ka kõigi meie julgeoleku küsimus," lisas minister.

Reinsalu sõnul tuleb püüelda selle poole, et ühinemisläbirääkimiste alustamine saaks võimalikuks enne sel kevadel Zagrebis toimuvat Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani tippkohtumist.