Urmas Reinsalu: tänase otsusega suutsime tagada humanitaarabi jõudmise umbes 2,7 miljoni inimeseni Süürias
Kui Eesti hääletas vastuvõetud resolutsiooni poolt, jätsid oma hääle andmata Venemaa, Hiina, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid.
Venemaa surve
Nimelt aegus eilsel keskööl volitus, mille alusel anti möödunud aasta jooksul Põhja-Süüria sõjakoldes humanitaarabi miljonitele inimestele. Süüria praeguse režiimiga sooja suhet hoidva Venemaa survel tuli programmi ulatust kärpida.
Et abi andmine saaks jätkuda, tuli ÜRO-l võtta vastu kompromiss, mille kohaselt senise nelja piiripunkti asemel jäävad humanitaarabi andmiseks avatud vaid kaks. Lisaks on vastuvõetud volituse pikkuseks kuus kuud, mitte aasta. Otsus vadatakse ÜRO peasekretäri poolt üle poolaastaku pärast.
"See on elusid päästev otsus, mistõttu oli kokkuleppe saavutamine humanitaarabi edasiseks jätkumiseks ja miljoniteni abi jõudmiseks hädavajalik," sõnab Reinsalu, õigustades Eesti otsust anda hääl kompromisspakkumise poolt. "Eesti hääletas lauale pandud teksti poolt raske südamega ning meie suursaadik tegi julgeolekunõukogus avalduse, kus selgitas meie motiive. See kompromiss oli Süüria inimestele kahest halvast variandist vähem halb."
"Olukorras, kus olid ohus kõik piiripunktid, oli vaja langetada raske otsus – kas kaks piiripunkti või mitte midagi. Tänase otsusega suutsime tagada humanitaarabi jõudmise umbes 2,7 miljoni inimeseni Süürias," selgitab Reinsalu riigi seisukohavõttu.
Kriitikanool idanaabri pihta
Siiski tuleb Reinsalul kritiseerida viisi, kuidas kokkuleppeni jõuti.
"Venemaa ei rääkinud resolutsiooni teksti läbi heas usus ning lähtus Süüria kriminaalse režiimi huvidest, eirates Süüria inimeste kannatusi, ÜRO abiorganisatsioonide hinnangut ja humanitaarabi põhimõtteid," märgib välisminister ning lisab, et Venemaa soov sulgeda mitu senist humanitaarabi piiriületuskohta vastupidiselt ÜRO ja humanitaarabi kogukonna väljendatud vajadustele on kahetsusväärne.
Reinsalu toob esile, et humanitaarabi pole miski, mida võiks pidada poliitiliseks mängukanniks - see peab olema erapooletu ja sõltumatu.
"Me räägime inimestest, kes kannatavad aastate pikkuse sõjategevuse all ja on kaotanud kõik. Nende eludega ei tohi mängida, see on meie moraalne kohustus," arvab välisminister.
Üheksandat aastat kestva Süüria sõja peamised kannatajad on eelkõige tsiviilisikud – üle poole miljoni inimese on kaotanud sõjas oma elu ning miljonid on olnud sunnitud oma kodust lahkuma ning otsima pagulust. Eesti on alates kriisi algusest aidanud selle tagajärgi leevendada rohkem kui 9 miljoni euroga.
