Ehk Putin on tegutsenud koos Medvedeviga ja korra lihtsalt presidendi ja peaministri ametid omavahel vahetanud.

Samas on valitsuse tagandamises siiski tugev poliitiline loogika. Nimelt on võimupartei Ühtse Venemaa toetus languses, järgmisel aastal tulevad taas parlamendivalimised ning tunnetuslikult vajab riigijuhtimine värskendust ja muudatusi. Seda eriti olukorras, kus Putin ise soovib riigi juhtimist jätkata ning samas on rahulolematus nii mõnegi majandusliku ja sotsiaalse teemaga liiga suureks kujunenud. Seega osaliselt auru väljalaskmiseks ja uuenduste näitamiseks sobib peaministri ja valitsuse väljavahetamine hästi. Lootuses muidugi, et toetus valitsusele ja Ühtsele Venemaale sellest sammust ka kasvab.

Olemuslikke muutusi Venemaa poliitikas valitsusevahetus siiski ilmselt kaasa ei too, sest suur võimutäius ja tegelik otsuste tegemine on presidendi käes. Ja nagu president Putin täna ka teatas, siis tugev presidentaalne võim Venemaal jätkub.

Seega on tänane samm Vene valitsuse uuendamisel tehtud peamiselt värskenduse ning sellest tuleneva toetuse kasvu ja uue poliitilise krediidi lootuses.

Kindlasti on huvitav, kes on uus Vene peaminister ning kas ja kes säilitavad kohad valitsuses. Näiteks, kas peaaegu 16 aastat Vene välisminister olnud Sergei Lavrov jätkab ka uues valitsuses ning milline on kaitseminister Sergei Šoigu tulevik, keda on aeg-ajalt peetud ka võimalikuks Putini järglaseks võimu tipus.

Suured ja olemuslikud muutused ja otsused tulevad tänasel Venemaal siiski presidendilt. Valitsus peab vaatama, et need saaksid võimalikult hästi ellu viidud ja nii, et avalik toetus ei kukuks alla kriitilise piiri.