Kui britid tollase Tanganyika okupeerisid, loodi maasaide elualadele rahvuspargid ning tänaseks on nende elupiirkond kokku kuivanud. Ka kliimamuutus on kaasa toonud muutuse traditsioonilises veisekasvatuses ning ka lõvijaht ei ole enam see, mis ta kunagi oli.

Maasaid on pikakasvulised, saledad, euroopalike näojoontega tõmmud inimesed, kes teavad rääkida palju huvitavat ravimtaimedest ja oma lauludest, lõvijahist ja kooselu traditsioonidest. Maasaid on mitmenaisepidajad ja mitmemehepidajad.

Maasai mehed kannavad rikkalikke pärlitest ehteid, kaelakaunistustest käevõrudeni ja alati on neil kaasas oda, naised kannavad nagu mehedki traditsiooniliselt puna-sinise ruudulist riiet (shouka) ja kõrvarõngaid, juuksed aetakse neil aga ära. Naised on ka need, kes ehitavad üles boma — maasai traditsioonilise onni ja lükivad kannatlikult pärleid keede otsa, mis hüppetantsudel on ka pilgupüüdjateks.

Kui turistid Tansaanias safaritel võtavad paar tundi aega selleks, et kuulata maasai hõimu laule ja vaadata nende hüppetantse, siis tundma õppida saab selle pool-nomaadilise etnilise hõimu kultuuri, kui minna näiteks paariks päevaks Arusha lähedal asuvasse Osigilai külla, elada seal traditsioonilistes onnides, kus laest ripuvad pärlitest unenäopüüdjad ja kell 6 hommikul saad avada ukse ja vaadata otse voodist, kuidas päike Kilimanjarol tõuseb.

Vaata suurt galeriid:

Vaata videot maasai hüppetantsust:

Vaata videot maasai naiste laulust:


Vaata videot maasai naiste pärlite lükkimisest: