Tartu Loomemajanduskeskuses kell 12.45 alanud ürituse päevakavas olid nii tänased kui ka toonased poliitilised figuurid: avasõnad esitas erakonna kunagine esimees Enn Tarto, talle järgnes Andres Herkeli sõnavõtt Eesti parteipoliitilise maastiku kujunemisest 30 aastat tagasi, mispeale haris kohalviibijaid Kaido Kama erakonna tekkeloo teemal. Tulekul on veel Vootele Hanseni ettekanne toonase EKRE iseseisvuse taastamise plaanist ning Liia Hänni esitlus omandireformist.

Andres Heinapuu, kunagise EKRE juhatuse kirjutaja sõnul on raske tollast ja tänast EKREt võrrelda.

"Need on kaks iseasja," sõnas ta Delfile. "Mul oli vahepeal siin mõte küll, et võrdleks nende kahe programme, aga see osutus võimatuks. Kõnelevad täitsa erinevatest asjadest."

1990. aasta 21. jaanuaril asutatud EKRE asetus vabariigi ülesehitamise konteksti, tänasel samanimelisel parteil "oli aga vabariik juba ees valmis", nagu märkis Heinapuu.

Nimekaimud

Omal ajal, kui uus ja kõmuline EKRE alles tekkis, üritasid üheksakümnendate EKREsse kuulunud isikud samanimelise partei esilekerkimist ära hoida.

"Mina olin nende hulgas, kes kirjutas kirja, et ärgu võtku sellist nime," meenutas Heinapuu ning tunnistas, et tänase EKRE nimekasutus on talle vastukarva. "Juriidiliselt oli kõik korrektne - nad ütlesid, et nimi oli registris vaba. Ega me ei saa neid ju kuidagi sundida. See on nende erakonna enda asi."

Siiski märkis Heinapuu, et varem eksisteerinud nime kasutamine pole tema silmis konservatiividele kohane. Kas Helmete EKRE tegi seda eesmärgiga lõigata kasu üheksakümnendate EKRE pärandist?

"On kahtlus, et nad tegid seda meelega. Kindel ei ole," märkis kunagise EKRE liige. "Ei oska öelda, kas minevikupärand on neid aidanud..."

Üheksakümnendate EKRE ajaloost

Esimene Eesti Konservatiivne Rahvaerakond asutati 21. jaanuaril 1990 Tartus.

1992. aasta Riigikogu valimistele läks tollane EKRE valimisliidus „Isamaa“. Sinna kuulusid lisaks EKREle Vabariiklaste Koonderakond, Kristlik-Demokraatlik Liit, Kristlik-Demokraatlik Erakond ja Liberaaldemokraatlik Partei.

Peagi pärast valimisi ühinesid neli esimest Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa. Isamaa võitis valimised ja moodustas Mart Laari juhtimisel koalitsioonivalitsuse koos Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Mõõdukatega.

Riigikokku valiti toona EKREst Enn Tarto, Kaido Kama, Kalju Põldvere ja Andres Heinapuu.

Erakonna tuntumad liikmed olid veel: Kalle Eller, Peeter Ilus, Ilmar Palias, Eerik Leibak, Anzori Barkalaja, Indrek Park, Heno Sarv ja teised.

Eestimaa Rahvaliidust välja kasvanud praeguse EKREga pole algsel EKREl ühtki ühist liiget ega mingit seost.