Sageli jäävad üksikud eakad aga toetusest ilma, sest eluase on kellegi teise nimel või on eaka elamispinnale registreeritud veel keegi, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Riik on üksi elava pensionäri toetust maksnud kolm viimast aastat. Toetuse saajad moodustavad 6,5 protsenti kogu rahvastikust.

115-eurost toetust makstakse korra aastas neile, kelle vanaduspension on alla 540 euro. Üksikule eakale on toetus siiski pisku, aga varem polnud sedagi. Riigieelarves on see kümne miljoni euro suurune väljaminek.

Paljud jäävad aga abist üldse ilma, sest rahvastikuregistris olevad andmed näitavad, et eluruumis elab siiski veel keegi.

"Inimesed ei ole aru saanud veel päriselt, et see, et sa registreerid oma õige elukoha seal, kus sa elad, ei ole mitte ainult bürokraatia. See on see, et kohalik linnaosavalitsus on teadlik, ta saab arvestada. Riigi poolt on teatud toetused nendele inimestele, kes on meil registreerinud," põhjendabs registreerimise vajadust Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid ERR-ile.

Põhja-Tallinnas koguti aga täna juba neljandat aastat järjest kokku punt vabatahtlikke, kes eakatele abipakke jagasid.

Ligi 100 vabatahtlikku jagasid linnaosa eakatele koju ligi 1300 abipakki, mille heategijad kodumajapidamises vajalikest tarvetest kokku panid. Kui eakat polnud parajasti kodus, toimetatakse pakk temani hiljemalt veeburari lõpuks.

"Suur rõõm on selle üle, et lisaks koolilastele, on heategevusaktsiooniga liitunud ka paljud teised vabatahtlikud, noorim neist oli 12 ja vanim 78 aastane. See näitab, et linnaosas on olemas selge kogukonnatunne ja soovitakse aidata. Loodame, et kodutarbeid sisaldavad abipakid aitavad eakatel inimestel pisut raha kokku," teatas Järvelaid pressiteate vahendusel.