Uue korteri keskmine ruutmeetrihind Tallinnas kasvas aastaga ligi viiendiku võrra
Maa-amet avaldas 2019. aasta neljanda kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute analüüsi, mis näitab, et tehingute koguväärtus on kasvanud hoolimata tehingute koguarvu mõningasest langusest. Uute korterite müük kasvas teist kvartalit järjest.
Lõppenud aasta neljanda kvartali seisuga oli Tallinna uue korteri keskmine ruutmeetrihind 2618 eurot, kasvades aastaga 17 protsenti. Järelturul maksis korteri keskmine ruutmeetrihind 1828 eurot, sealjuures aastane kasv oli kuus protsenti. Uus kahetoaline korter (kaasatud on tehingud korteritega, mille pindala on vahemikus 40-55 m2) maksis keskmiselt 129 478 eurot (2618 EUR/m2), järelturu kahetoalise korteri keskmine hind oli aga 87 546 eurot (1766 EUR/m2).
Maa-ameti andmetel tehti 2019. aasta neljandas kvartalis üle Eesti kokku 12 418 ostu-müügitehingut, sh kinnisasjad, korteriomandid ja hoonestusõigused. Tehingute arv langes aastases võrdluses poole protsendi võrra ja kvartali võrdluses ligi 1 protsendi võrra.
Ostu-müügitehingute koguväärtus oli lõppenud aasta neljandas kvartalis 932 miljonit eurot, mis tähendab aastases võrdluses ligi seitsmeprotsendilist ja kvartali võrdluses ligi kuueprotsendilist kasvu. Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu ütles, et koguväärtuse kasvu taga on jätkuvalt uute korterite ostu-müügitehingute võrdlemisi kõrge osakaal.
Korteriomanditega tehti neljandas kvartalis kokku ligi 7000 tehingut, sealhulgas eluruumidega 6063 tehingut. Aastases võrdluses oli eluruumidega tehinguid kolm protsenti enam, samas eelneva kvartaliga võrreldes tehinguaktiivsus langes 2,4 protsendi võrra. Eluruumide tehingute koguväärtus, mis oli neljandas kvartalis ligi 500 miljonit eurot, kasvas aastaga ligi 12 protsenti ja kvartaliga kasvas 10,4 protsenti.
Maa-ameti avaldatav kinnisvara hinnaindeksi näitaja kasvas aastases võrdluses ligi neli protsenti ning eelmise kvartaliga võrdluses on indeks teinud 2,5 protsendilise languse. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,5 protsenti, kuid hoonestamata maa ning hoonestatud elamumaa hinnaindeksid langesid marginaalselt vastavalt 0,1 ja 0,8 protsenti. Võrdluses eelmise kvartaliga on korteriomandite hinnaindeks langenud ühe protsendi võrra, hoonestamata maa hinnaindeks langenud ligi kolm protsenti ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks langes ligi kaheksa protsendi võrra.
