Ka kliimateadur Ain Kallis ütles Delfile, et lähiajal suurt külma horisondil ei paista ja talve tuleku kohta peaks küsima hoopis peapiiskopilt. Küll aga ei tasu Kallise sõnul talvelootusi veel täiesti maha matta. Ta seletas, et varasemaltki on olnud hulk aastaid, kus jaanuari lõpuni on olnud küllaltki soe ja külmaks on läinud alles veebruaris või märtsis.

Märtsikuu oli väga külm näiteks 2013. aastal. Riigi ilmateenistuse andmetel oli siis keskmine õhutemperatuur –6,3 kraadi. Miinimumtemperatuuriks mõõdeti Jõgeval -27,4 kraadi ja maksimumtemperatuuriks Võrus 6,6 kraadi.

Kallis lisas, et kui varasematel aastatel võis juhtuda nii, et veel maikuuski lumi maas oli, siis enam tõenäoliselt talv nii pikaks ei kujune.

Paljak lisas, et selleks, et Eestisse külm talveilm jõuaks, on vaja, et Euroopa lääneservas tekiks kõrgrõhuala, mis takistaks Atlandi ookeanilt tulevate tsüklitega kaasnevat sooja õhku. Seni, kuni blokeerivat kõrgrõhuala ei teki, pole ka lund oodata.

Soe talv on ka Soomes, kus jaanuar on seni olnud tavapärasest kümme kraadi soojem, kirjutab Soome meteoroloogiainstituut. Soome lõunaosas on lund erakordselt vähe, Lapimaal lund aga jagub.

Paljaku sõnul võib soe talv tähendada ka seda, et saabuvad mai- ja suvekuud on jahedamad. Ta lisas, et praegu on aga võimatu ette ennustada, kas see ka päriselt nii läheb.