Teise kvartaliga võrreldes suurenes võlg 30 miljoni euro võrra.

Riigivõlg moodustas eelmise aasta kolmandas kvartalis 9,2 protsenti SKPst. Aasta varem oli see 8,5 protsenti.

Eesti on aga endiselt Euroopa Liidu madalaima valitsussektori võlakoormaga riik. Eestile järgnevad Luksemburg (20,2 protsenti SKPst) ja Bulgaaria (20,6 protsenti SKPs).

Suurima võlakoormusega on Kreeka (178,2 protsenti), Itaalia (137,3), Portugal (120,5) ja Prantsusmaa (100,5).

Möödunud aastal müüs riigikassa rahavoo juhtimiseks oksjonil 200 miljoni euro väärtuses lühiajalisi võlakirju, mille tootlus on negatiivne. Oksjoni tulemusel emiteeris riigikassa 100 miljoni euro väärtuses kuuekuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,063 protsenti, ning samuti 100 miljoni euro väärtuses 12-kuuse lunastamistähtajaga võlakirju, mille keskmine tootlus on -0,19 protsenti.