Heites pilgu riiklike teenetemärkide jagamise ajalukku, tuleb välja, et esimest korda jagati neid 24. veebruari eel 1996. aastal.

Tol aastal pärjas Lennart Meri 35 inimest. Juba järgmisel aastal kasvas see arv tunduvalt, siis oli tunnustatuid kokku 190.

Teise ametiaja lõpusirgel ehk 2001. aastal andis Lennart Meri suisa 795 märki. Meedias diskuteeriti juba siis, kas see on ehk liigagi palju. Märkide arvu nimetati erakordseks.

Paistis, et lagi on käes, aga võta näpust. Algas Arnold Rüütli ametiaeg. Ta alustas 400 teenetemärgiga, järgnevalt pea 300 ja 2004. aastal ning 2005. aastal ligi 450. Kõik tipnes aga tema viimase ametiaasta 834 märgiga.

Autasustatute hulgas oli näiteks ka USA ekspresident Bill Clinton, Saksamaa endine liidukantsler Helmut Kohl ja Poola eksjuht Lech Walesa.

Toomas Hendrik Ilvese esimese ametiaja aegu aga tõmbus number tasapisi väiksemaks. Märgiline oli 2009. aastal, mil see oli 97. Sinnakanti jäi see ka edaspidiseks.

Kersti Kaljulaidi number on üldiselt olnud veidi üle 100, suurem oli see vaid 2018. aastal - 166. See on ka mõistetav, kuna tegu oli märgilise aastaga ehk Eesti Vabariigi 100. juubeliga.