Mäletatavasti pääses möödunud aasta lõpus tingimisi enne tähtaega vangistusest riigireetmise eest süüdimõistetud Herman Simm. Justiitsministeerium ei taha sellistel asjadel enam juhtuda lasta.

Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsuspartneritele kooskõlastusele eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mille kohaselt ei saaks kaht tüüpi kurjategijad enam tingimisi enne tähtaega vabastada.

Enne tähtaega vabanemise võimalus tahetakse tingumusteta võtta inimsusvastaste kuritegusid, genotsiidi, riigi vastu suunatud vägivaldset tegevust, riigireetmist, riigi vastase sõja või okupatsiooni toetamist, põhiseadusliku korra vastast ühendust ja terrorikuritegu käsitlevate paragrahvide eest süüdimõistetutelt.

Aga see pole veel kõik. Plaani kohaselt on eelnõu puhul ka teine sihtrühm, mis käsitleb korduvaid seksuaalkurjateid ja tapmist.

Nimelt tahetakse kaotada võimalus tingimisi vabaneda kurjategijatel, kes kannavad karistust seksuaalkuritegude ja tapmiste eest juhul, kui nad on ka varasemalt neid tegusid toime pannud.

Täpsemalt puudutab see järgnevaid tegusid: mõrv, vägistamine, muu tahtevastase sugulise iseloomuga tegu, suguühe või sugulise iseloomuga tegu alaealisega mõjuvõimu kasutades, sugulise iseloomuga tegu järeltulijaga, sugulise iseloomuga tegu lapseealisega, inimkaubandus alaealise suhtes.

Justiitsministeerium selgitas, et eelmise aasta lõpu sõisuga oli vanglas kokku 23 süüdimõistetud, keda antud seadusmuudatus puudutaks. Neist 17 kannab karistust korduva seksuaalkuriteo eest, kolm tapmise ja kolm riigivastase süüteo eest.

Kuna muudatus hakkaks mõjutama tulevikus süüdi mõistetud isikuid, siis viimaste aastate kohtustatistika järgi on sihtrühma kuuluvate süüdimõistetute arv aastas keskmiselt 3-4 inimest.

Praegu kehtiv seadus ei välista ühegi süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist sõltuvalt kuriteo liigist. Vabastamine sõltub kuriteo raskusastmest ning sellest, kas süüdlane oli kuriteo toimepanemise ajal täis- või alaealine.

Hetkel aga ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ning kellel on kandmata veel vähem kui kaks kuud.

Justiitsministeerium ei tugine muudatuse tegemisel mitte ühelegi uuringule.

"Probleemi lahendamiseks ei ole põhjalikult analüüsitud ega ole kavas analüüsida välisriikide regulatiivseid lahendusi, sest eesmärgiks on ühemõtteliselt välistada sihtrühma kuuluvate isikute vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus," põhjendas justiitsministeerium.

Küll aga rõhub ministeerium, et tänase seaduse jätkumine ei oleks kooskõlas ühiskonna õiglustundega

"Muudatusega taotletakse seda, et raskemate kuritegude korral vastaks sanktsioonisüsteem ühiskonna õiglustundele. Seeläbi loodetakse saavutada üldpreventiivset mõju, heidutades ühelt poolt võimalikke kuriteo toimepanijaid ning kinnitades teiselt poolt õiguskuulekate inimeste usku õigussüsteemi," selgub ettepanekust.

Ühelegi analüüsile tuginemata leiab ministeerium, et ennetähtaegselt vabastamise välistamine võib osutuda määravaks kaalukeeleks, mis muudaks kuriteo toimepanemise otsust.

Küll aga tõdeb ministeerium, et seadusmuudatus võiks anda ka halba mõju. "Ilma vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimaluseta on süüdlasel väiksem motivatsioon uue kuriteo toimepanemise riskitegurite maandamiseks ning ta ei ole motiveeritud saavutama vangistusseaduse alusel koostatavas individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke," tõi ministeerium kavas välja.

Ministeerium märgib, et kriminaalpoliitika senised analüüsid näitavad, et vanglast vabanemise viisi järgi on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kõige suurem, kui süüdlane vabastatakse vanglast kas karistuse lõppemisel või karistuse lõppemisel koos karistusjärgse käitumiskontrolliga.

"Arvestades asjaolu, et kohtud vabastavad tingimisi enne tähtaega enam isikuid, kellel on väiksem tõenäosus panna toime uus õigusrikkumine, on vanglast vabanemise viisil siiski oluline mõju uue õigusrikkumise toimepanemisele tulevikus, kuna tingimisi vabastamine motiveerib isikut täitma eesmärke, mis vähendavad kriminogeenseid riske. Seetõttu võib süüdlase vabanemisel kogu karistusaja ärakandmise järel olla uue kuriteo toimepanemise oht kõrgem ehk muudatusega küll pikeneb vangistuse periood, kus süüdimõistetul on raske uut kuritegu toime panna, kuid samas võib suureneda uue raske kuriteo toimepanemise risk vabanemise järgselt," sedastab ministeerium.

Seega tuleks ebasoodsa mõju riski vähendamiseks vangistuse ajal tõhusalt tegeleda sihtrühma kuuluvatele kurjategijate taasühiskonnastamisele seotud tegevustega. "Arvestades mõju ulatust ja esinemise sagedust, ei ole tegemist olulise mõjuga," saatis justiitsminister Aeg valitsuskaaslastele.

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus saadetakse arvamuse saamiseks ka õiguskantslerile ja riigikohtule. Ministeeriumite kooskõlastuse tähtajaks on 18. veebruar. Arvamuse esitamise tähtaeg niisamuti.