Mart Helme: korrastame õpirännet, et tagada elamislubade eesmärgipärane kasutamine
“Tahame siseministeeriumi algatatud eelnõuga ennetada ja tõkestada olukordi, kus õpirände eesmärk ei ole mitte hariduse omandamine, vaid Schengeni alale pääsemine ja püsivalt elama asumine,” rääkis siseminister Mart Helme.
“Mitmete Eesti ülikoolide, eelkõige erakõrgkoolide tegevus lähtub peaasjalikult oma majanduslikust kasust, kuid ei arvesta riigi ühiskondlike või majanduslike vajadustega. Kolmandate riikide tudengite osakaal on neis koolides suur, kuid nende õpitavad erialad — näiteks ärindus või avalik haldus — ei lisa meie ühiskonda puuduolevat tööjõudu,” sõnas Helme.
“Senine õpirände regulatsioon ei arvesta piisavalt avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise aspektidega,” sõnas kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
“Selle tulemusel on Eestisse moodustunud varem esindamata Eesti ühiskonnast oluliselt erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga suurenenud kogukonnad Nigeeriast, Indiast, Pakistanist, Bangladeshist ja Iraanist, millega võivad kaasneda pikemas perspektiivis ühiskonnale ebasoovitavad mõjud nagu lõimumisraskused ja suletud kogukonnad. Lisaks on õpirändega kaasnev pereränne toonud kaasa koormuse suurenemise avalike teenuste — näiteks perearsti teenus ja laste haridus — tarbimiseks,” selgitas Annus.
Ta rõhutas, et eelnõu ei puuduta Euroopa Liidu riikidest pärit tudengeid ega piira tegelikult ka kolmandate riikide kodanike Eestisse õppima tulemist ja siin õppimist.
Siseminister saatis möödunud aasta 18. detsembril kooskõlastusringile välismaalaste seaduse ja õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduseelnõu. Eelnõu eesmärk on korrastada õpirände ja sellega kaasneva pererände tingimusi. Siseministeerium jätkab tagasiside põhjal läbirääkimisi erinevate osapoolte ja huvigruppidega nii muudatusettepanekute kui ka eelnõu jõustumise aja osas.
