Hambaarstide liidu juhatuse liikme dr Marjo Sinijärve sõnul diagnoositakse Eestis igal aastal natuke alla 200 pahaloomulise suuõõnes paikneva kasvaja esmajuhtumi, mis moodustab kõikidest juhtumitest ligikaudu 2 protsenti.

“Kasvajad võivad suuõõnes esineda igal pool: huultel, põselimaskestal, igemetel, keelel, suupõhjas, kõvasuulael. Oluline on, et ebatavalise leiu puhul, mis püsib üle kahe nädala, pöörduks inimene esimesel võimalusel hambaarsti juurde kontrolli, kes seejärel suunab patsiendi täiendavate uuringute vajadusel suukirurgi või näo-lõualuudekirurgi vastuvõtule,” soovitas Sinijärv.

Enamik suuõõnes paiknevatest kasvajalistest muutustest saavad alguse püsivast valgest või punasest kahjustuselemendist. Muutused võivad esineda igas eas, kuid suurimaks riskigrupiks on üle 40-aastane mees, kes tarvitab tubakatooteid ja liigtarvitab alkoholi.

Teisteks riskifaktoriteks on inimese papilloomiviirus (ehk HPV, eelkõige noorematel inimestel), UV kiirgus (kasvajad huultel), pidev trauma suuõõnes, halb suuhügieen, kahjustunud ja põletikulised ravimata hambad, herpesviiruse infektsioon ning immuunpuudulikkus.

“Suutervise hoidmiseks on oluline võtta omaks head suuhügieeni harjumused ning vähemalt korra aastas ka suuõõne kontrolliks hambaarsti külastada,” ütles Sinijärv.

Eesti Hambaarstide Liidu, Tartu ülikooli ja haigekassa koostöös toimub üle-eestiline täiskasvanud elanikkonna suutervise uuring. Uuringus saavad tasuta osaleda kõik üle 35-aastased Eesti elanikud. Visiidi käigus tehakse hammaste ja suuõõne läbivaatus (umbes 15 minutit) ning antakse soovitus ravivajadusest; raviprotseduure ei tehta. Ülevaadet uuringus osalevatest kliinikutest näeb haigekassa kodulehelt.

Täiendavalt on võimalik lasta oma suuõõnt kontrollida rohkemates kliinikutes märtsis, kui tähistatakse ülemaailmset suutervise päeva. Sel aastal on suutervise päev pühendatud samuti suuvähi ennetamisele. Tasuta suuõõnekontrolli võimaldavate kliinikute nimekirja avalikustab hambaarstide liit ülemaailmse suutervise päevaga, 20. märtsiga samal nädalal.