"Kliimaneutraalsuse saavutamine on Euroopa Liidu ühine eesmärk ning järgmine pikaajaline eelarve peab selleks otsustava tõuke andma," sõnas Ratas. "Oluline roll on siin ka Euroopa Komisjoni pakutud õiglase ülemineku mehhanismil, millest peab saama tuge ka Ida-Virumaa," lausus peaminister.

Peaminister tõi esile, et ühtekuuluvuspoliitika rahastuse vähenemine ja omafinantseeringu kasv peab olema hoolimata Eesti kiirest majandusarengust esitatud ettepanekutest sujuvam.

Uus ELi eelarveraamistik peab Ratase sõnul tagama Eesti põllumeeste õiglasema kohtlemise ja võrdsemad konkurentsitingimused teiste liikmesriikidega. "Kahjuks on Eesti põllumeeste otsetoetuste määr kõige väiksemate hulgas. Neile tuleb tagada õiglane kohtlemine ja konkurents," rõhutas peaminister ning pidas oluliseks ka maaelu arengu poliitika piisava rahastuse tagamist.

Ratas rõhutas ka taristuprojektide toetamise jätkamise ja ühenduste väljaehitamise olulisust ning tõi näiteks Rail Balticu.

Ülemkogu eesistuja Michel juhib eelarveläbirääkimisi ning kohtub veebruari algul liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtidega, et nendega konsulteerimise järel esitada ELi järgmise seitsmeaastase eelarve kohta oma ettepanekud. 20. veebruaril kohtuvad Brüsselis erakorralisel ülemkogul juba liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid, et järgmises eelarves kokkuleppele jõuda.

Euroopa ühtsest turust kõneldes avaldas peaminister Ratas lootust, et märtsis toimuval ülemkogul saavad liikmesriikide juhid teha ambitsioonikaid otsuseid, kuidas siseturu ja digitaalse arenguga jõudsalt edasi liikuda.

Ratas ja Michel kõnelesid veel julgeolekuolukorrast Saheli piirkonnas Aafrikas ning väljendasid muret olukorra halvenemise pärast. Ratas märkis, et Eesti on pühendunud Saheli riikide sisejulgeoleku toetamisele osaledes näiteks koos Prantsusmaaga Malis võitluses terrorismi vastu.