Tartu ülikooli kliiniku juhatus kaalub kliinikute juhtidega tekkinud konflikti lahendamiseks lepitaja kaasamist
Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe peab ühes juhatusega lahendama tüli kliinikute juhtide ning TÜ kliinikumi vahel. Kuigi Eelmäe vabandas jaanuari keskel kliinikute juhtide ees senise suhtlusstiili pärast, pole omavahelised suhted enam korda saanud.
“Tartu ülikooli kliinikumi juhatus on endiselt seisukohal, et kliinikumile kui organisatsioonile on muutused väga vajalikud. Probleemi lahendamiseks on nõukogu loonud motiveeritud ja pädeva töörühma, mille töösse plaanitakse kaasata ka kliinikute juhid,” rääkis Eelmäe Delfile. “Kliinikumi juhatus on pakkunud ka lepitaja kaasamist – näiteks arstide liidu näol. Juhatus on valmis dialoogiks ja koostööks ning loodab, et kõik asjaosalised lähtuvad kliinikumi kui asutuse heast käekäigust ning tulevad ühise laua taha,” lisas ta idee probleemi lahenduseks.
Ükski töötaja veel ametlikku lahkumisavaldust ei ole Eelmäe lauale viinud.
Millest üldse konflikt aga alguse sai? 8. jaanuaril tutvustas Priit Eelmäe kliinikute juhtidele tähtajaliste juhtimisülesannete üleminekut. Sel päeval lähtuti ajakavas kliinikumi nõukogu 13. detsembri otsusest, mille järgi oleksid juhtimisülesanded muutunud tähtajaliseks 2020. aasta 1. aprillist.
“See tähendas seda, et kõikidele kliinikute juhtidele tagatakse tähtajatu töö kliinikumis vanemarst-õppejõuna ning nii Priit Eelmäe kui ka ravijuht Andres Kotsar, kellele kliinikute juhid vahetult alluvad, rõhutasid, et loodavad kõikide seniste kliinikute juhtide otsusele kandideerida lisaks ka tähtajalisele juhtimisülesandele,” edastas TÜ kliinikum. Seetõttu oli esialgses kavas planeeritud majasisene konkurss tähtajalistele juhtimisülesannetele, et luua karjääri tegemise võimalus eelkõige kliinikumi enda töötajatele. “Alles siis, vajadusel, oleks alanud majaväline konkurss,” lisas Eelmäe.
20 kliinikute juhti ja direktorit on ette heitnud, et neile ei tutvustatud uue struktuuri töökohtade ametijuhendeid ja tööülesandeid. Ametijuhendeid tõesti töötajatele ei tutvustatud, kuna need olevat juba olemas. Koosolekul ei tutvustatud aga ka tööülesandeid. “Täpseid juhtimisülesandeid oli plaanis tutvustada tähtajaliste juhtimisülesannete konkursi väljakuulutamisel, sealjuures kedagi eelistamata. Valmidus põhimõtteid tutvustada oli juhatusel olemas ka 8. jaanuari koosolekul, ent sisulise aruteluni koosolekul osalejate kõrgendatud emotsioonide tõttu ei jõutud,” rääkis Eelmäe.
“Kliinikute juhtidel paluti ennekõike kaaluda, milline variant on neile sobivaim. Kas jätkata vanemarst-õppejõuna ning kandideerida tähtajalistele juhtimisülesannetele, kas jätkata vanemarst-õppejõuna ning teha kliinilist tööd või, kui eelnimetatud variandid ei osutu sobilikuks, siis on võimalik koondamine, kuna kliinikute juhatajate ametikohad oleksid suletud 1. aprillist 2020. aastast. Kliinikute juhte paluti otsustada esimese variandi kasuks,” kirjeldas Eelmäe, kuidas oli välja käidud ka koondamise variant.
20 kliinikute töötajat nõuavad lahendust, ühena tõid nad välja Urmas Klaasi tagasiastumise haiglanõukogu juhi ametist. Varem nõudsid arstid Eelmäe umbusaldamist, mis siiski läbi ei läinud. Seni pole keegi tagasi astunud.
