Kiige sõnul näitab tänane Magnumi apteegiketi avaldus, et kõik turuosalised töötavad selle nimel, et ravimiteenused oleksid kättesaadavad.

Apteekide mass-sulgemine ei ole Kiige sõnul kellegi huvides, nõnda on ka apteegiketid lõpuks vastu tulnud. Selge huvi on ka hulgimüüjatel, sest apteegituru kokku kukkumise korral ei ole neil kellelegi ravimeid müüa. "Pigem on loogiline see, et kõik soovivad turul jätkata," selgitas Kiik.

Kas varasemalt väljakäidud etapiviisiline reformi rakendumise plaan võiks siiski päevakorras olla, selgub Kiige sõnul alles proviisorite huvi põhjal, mis kajastuvad apteekide ümber vormistamise taotlustes. "Praeguse seisuga tundub realistlik [apteegireformi rakendumine - A.P] algse ajagraafikuga," ütles Kiik Delfile.

Ehkki Magnumi omanik Margus Linnamäe ei ole selgitanud, mida apteekide proviisoritele "andmine" täpsemalt tähendab, siis Kiik selles esialgses selgusetuses mingit probleemi ei näe, sest kõik saab toimuma seadustele vastavalt.

Kuna kettidel on olnud viis aastat seadusega kooskõlla minna, polegi Kiige sõnul realistlik, et sadade apteekide müümise eest viimasel hetkel erilist hinda saaks küsida.

Eestis seni apteegiturgu valitsenud Magnumi juht Margus Linnamäe teatas täna, et annab apteegireformi rakendudes Apotheka nime kandvad asutused üle seal töötavatele proviisoritele. Samas teatas Linnamäe, et nõuab riigilt "sundvõõrandamise" eest kahjunõude, mille suuruse väljaselgitamisega tegelevad eksperdid.

"Olen äärmiselt pettunud, et Eesti riik on asunud likvideerima vaba
ettevõtlust ning läbi viima vastutustundetut eksperimenti rahva tervisega. Viis aastat tagasi võeti vastu seadus, mis näeb ette apteekide enamusosaluse kuulumise ainult proviisoritele," põhjendas Linnamäe.

Linnamäe ei ole selgitanud, mis tingimustel apteegid üle antakse.