Helme sõnul pole alust presidendi argumendil, et pensionireformi seadus on põhiseaduse vastuolus. "Põhiseaduse viigilehte on tarvis selleks, et saaks asja venitada ning ka riigikohtu poliitikasse mässida. Riigikohus peab hakkama sisuliselt poliitilist vaidlust lahendama, võttes endale parlamendi ülemkoja rolli. President on valitud parlamendi poolt, riigikohtunikud samuti. Riigikogu on valitud rahva poolt, tema poliitiliste valikute üle ei saa teha järelvalvet tema enda poolt valitud instiutsioonid, riigikogu saab oma mandaadi rahvalt ja annab aru rahvale. Ta on oma valikutes (sotsiaal)poliitikat teha vaba. Presidendi ja riigikohtu vabadus teha poliitikat on meie põhiseaduse kohaselt nullilähedane," kirjutas Helme ühismeedias.

Rahandusministri sõnul teeb Kaljulaid kohtule karuteeme, kui tõmbab ta poliitikasse. Selline teguviis toob kaasa debati kohtute rollist ja sellest, kas meil on näiteks sarnaselt Poolale vaja oma kohtureformi, arvas Helme.

Ministri sõnutsi pole alust ka pensionireformi kriitikal. "Väide, nagu tooks praegune pensionireform kusagil helesinises tulevikus kaasa kas kõrgemad maksumäärad või madalama pensioni on ühteaegu vastuolus senise andmestikuga kui usutavusega, et senised lühiajaliste ennustustega totaalselt eksinud prognoosijad on pikaaegsetega tõele lähemal. Ning eirab lihtsat tõde, et parlamendil on õigus vastu võtta seadusi, mis muudavad ühiskonnakorraldust põhjalikult - selles pole küll midagi põhiseadusvastast, lihtsalt iga parlament teeb seda oma poliitilisel vastutuselm," kirjutas Helme.

"Meie oleme veendunud, et pensionireform parandab pensioneid nii lühikeses kui pikas plaanis, oleme selle muutuse tegemiseks saanud rahvalt mandaadi ning peame kolme aasta pärast sellest rahvale aru andma. Kus ja millal annab rahvale oma tegevuse eest aru Kaljulaid või Tartu kõrged kohtunikud?," lisas ta.