Madison versus Paet: kas valitsust kritiseeriv diplomaat tuleks teenistusest eemaldada?
Säärase seisukohavõtu tegi Madison tänahommikuse uudise valguses: Ameerika Ühendriikide president Donald Trump kutsus tagasi Gordon Sondlandi, suursaadiku Euroopa Liidu juurest, kuna too pöördus tagandamisprotsessis presidendi vastu.
"Siit on, mida õppida, ka Eestil - riiki ei saa teenida suursaadikud ja diplomaadid, kes ei suuda järgida professionaalselt riigi poliitilist liini," märkis Madison postituses. "Näiteks alles hiljuti kuulsin, kuidas Eesti suursaadik Soomes oli kirunud kohtumisel Riigikogu liikmete delegatsiooniga üht valitsusparteid, mis annaks kohe aluse isik tagasi kutsuda saadiku kohalt."
Reformierakondlasest europarlamendi saadik Urmas Paet viibutab aga sõrme ning avaldab teema suhtes sootuks erinevat arusaama: tema silmis oleks sellise sammu astumise puhul tegemist "valekäiguga".
"Osa Eesti välispoliitika varasemast edust on seotud sellega, et Eestil on olnud karjääridiplomaatia ning diplomaadid pole ametisse nimetatud sisepoliitiliste eelistuste kohaselt," õigustab Paet oma vaatevinklit. "Eesti igapäevane välispoliitiline tegevus on olnud distantseeritud sisepoliitilistest heitlustest. Ja Eestile tervikuna on see tervikpilti silmas pidades olnud hea."
Seetõttu peab Paet katseid asuda lammutama Eestile edu toonud mittesisepoliitiliste saadikute ja diplomaatide süsteemi valeks käiguks. Tema silmis ei võidaks Eesti sellest midagi, kui iga valitsuse vahetuse järel asutaks vahetama ka saadikuid. Vastupidi, Paet näeb, et säärane tegutsemine teeks riigile karuteene: "Selline asjade käik hävitaks seni hästi toiminud professionaalsusel põhineva välisteenistuse."
Lisaks toonitab reformierakondlane, et diplomaatidel on lubatud isiklikud hoiakud, mida nad võivad ka väljendada. "Nad on inimesed nagu kõik teisedki. Ja seda õigust ei tohi Eestis kelleltki võõrandada," sõnas Paet lõpetuseks.
Hiljem avaldas välisminister Urmas Reinsalu samuti enda arvamuse valitsust kritiseerivate diplomaatide kohta. "Eesti välisteenistus on olnud ja jääb poliitiliselt neutraalseks, viies ellu ametisoleva valitsuse poliitilist kurssi. Nii on see olnud varem ja jääb ka nüüd. Meie diplomaatia suurim vara on tublid ja andunud inimesed, kelle elutöö on Eesti huvide kaitse," kirjutas Reinsalu.
"Mingid ähvardavas alatoonis viited on täitesti tarbetud. Vastupidi, selle valitsuse ajal on palju diplomaate ametisse nimetatud ja rutiinselt ametist vabastatud ilma igasuguse parteipoliitilise tagamaata. Et tunnustada meie välisteenistuse tööd, taotles valitsus minu ettepanekul presidendilt kolmele tublile diplomaadile suursaadiku auastet seoses Tartu rahu sajanda aastapäevaga ning president sellekohase otsuse ka tegi," lisas Reinsalu.
"Selle valitsuse riigikogule esitatud eelarve suurendas välisministeeriumi tegevuskulude eelarvet ajaloolise viiendiku võrra. See lubas ministeeriumi peamaja kõigile töötajatele läbi viia pikka aega oodatud üldise palgatõusu selle aasta algusest. Kõik diplomaadid on kodanikud, kel on enesestmõistetavalt oma kodanikuvaade, kuid minu ametisoleku ajal pole ma näinud mingeid sellest johtuvaid konflike diplomaatide kutsetegevuse ja riigi välispoliitiliste seisukohtade esindamisel! See, mis toimub USA-s saadikute ametisse nimetamisel on hoopis teistsugune juhtimismudel, mida meil kui väikeriigil pole oma inimvara arvestades tõhusalt kuidagi mõeldav rakendada," lõpetas Reinsalu arvamusavalduse.
