Kersti Kaljulaid Soome meedias: Jüri Ratas nõustub, et piirileppega tuleb edasi minna

Lähitulevikus Eesti-Vene piirileppe sõlmimise tõenäosusesse mitteuskuv peaminister Jüri Ratas toonitab president Kersti Kaljulaidi sõnul endiselt dialoogi säilimise ja edasimineku olulisust.

Tartu rahu sajandivanuseks saamise kontekstis intervjueeriti Kaljulaidi Soome poliitikaväljaande Verkkouutiset poolt.

President jagas Soome lugejatega Eesti vaatevinklit kümnenditepikkusest Eesti-Vene piirilepinguga jagelemisest, kinnitades, et Eesti on väljendanud oma valmisolekut dokumendi ratifitseerimiseks juba pikemat aega. Seda juba perioodist, mil välisministri toolil istus Urmas Paet (2005-2014).

"Veendusin just selles punktis ka peaministriga: me mõlemad nõustume jätkuvalt, et Eesti peaks jätkama piirilepingu protsessiga," kinnitas Kaljulaid põhjanaabrite väljaandele.

Verkkouutiset tõi välja ka piirileppega vastuoksa käiva EKRE poliitikute nõude Petserimaa aladele. Kersti Kaljulaid märkis seepeale, et on paljude eestlaste jaoks valulikust küsimusest teadlik ning kõrvutas Petserimaa küsimust Soomlastele hingelähedase Karjala probleemiga.

"Kui töötasin Luksemburgis, oli mul soomlasest alluv, kes pärines Karjalast. Kui venelased tulid, oli mul teda raske järje peal hoida. Seega, emotsioonid on jätkuvalt rahutud ning paljud isikud ühiskonnas leinavad seda," sõnas president.

President: panustatakse inimestele hirmule tuleviku ees

Verkkouutiset ajakirjanik võrdleb Soome ühiskonnas muret tõstatanud antisemitismi ja rassismi tõusu Eestis toimuvaga - seda eelkõige valitsusse kuuluva EKRE näitel, mille retoorikat kõrvutatakse 1930. aastate paremäärmuslaste ideedega.

President ütles seepeale, et näeb kogu maailmas esile kerkimas poliitilisi liikumisi, mis panustavad inimeste hirmule tuleviku ees.

"Meil kõigil on tuleviku pärast muretsemiseks väga erinevad põhjused," märkis ta. "Eestil on selja taga 30 aastat intensiivset majandusarengut, mille kõrvalmõjud on mõnele meie inimesele olnud palju valusamad kui paljudes teistes riikides. Eriti algstaadiumis ei olnud kõrvaltoimete leevendamiseks piisavalt ressursse ja neile ei pööratud piisavalt tähelepanu."

President nentis, et mõistab ja tunnistab, et seetõttu on mõned kodanikud nüüd väga vihased, kuna nad arvavad, et on ilma jäetud majanduskasvu viljadest.

"Tänapäeval nõuavad inimesed viivitamatut naudingut. Kui neid pole võimalik pakkuda, kasutab keegi kindlasti võimalust," märkis Kaljulaid ning lisas, et käesoleva aja suur väljakutse on just see, et alati leidub mõni sisemine või väline üksus, kellel on huvi, et riigil oleks probleeme.