"Eesti on praegu üks esiserva riikidest maailmas ja te hirmutate kohutavalt riiki enda kõrval, sest te olete nii arenenud, sest te proovite nii palju uusi asju. See ähvardab vana korda. Sama juhtub planeediga tervikuna. Kui keegi tahab minna ja proovida uut asja peale demokraatia, proovida uut viisi ehitada kultuuri – miks mitte minna ja proovida? Miks mitte proovida miljonit erinevat eksperimenti üle päikesesüsteemi? See on see, kuidas me saame paremaks. Me saame end kinni lukustada – oma kõnes näitasin Maa ümber puuri. See on psühholoogiline puur, see on kõigest meie hirm. Hirm, et me kukume läbi, hirm teadmatuse, ohu ees.

Võtame näiteks esimese korra, kui sa proovisid oma elus midagi uut: kui sa hüppasid esimest korda hüppelaualt vette, sa olid hirmunud ja siis sa tegid seda. Esimest korda, kui sa nõjatusid ette, et suudelda poissi või tüdrukut – mis iganes sulle sobib – see hetk ja koht on see, kus sa oled kõige rohkem elus. Need on hetked, mida sa oma elus mäletad. See defineerib, kes sa oled," arutleb kosmoseaktivist.