Samuti hoiatas kohus kannatanut ehk Tallinna Sadamat, et viimane pole täitnud kohtu korraldust.

Tallinna Sadama kriminaalasjas kohtu alla antud süüdistatavate Ain Kaljuranna, Allan Kiili, Jan Paszkowski, Tõnis Pohla, Üllar Raadi ja Toivo Prommi kaitsjad tegid nädal tagasi Harju maakohtule ühise taotluse riigiprokuröri Laura Feldmanise ja ringkonnaprokuröri Denis Tšasovskihini menetlusest taandamiseks või kõrvaldamiseks. “Võistlev menetlus ei tähenda, et prokuratuuril oleks õigus varjata kriminaaltoimiku osaks olevat teavet – tegemist on ebaausa käitumisega, mille tulemusel on käesoleva ajani takistatud asja õige ja kiire menetlemine,” leidsid kaitsjad Paul Keres, Erki Kergandberg, Aivar Pilv, Elmer Muna, Sandra-Kristin Kärner ja Andrei Svištš.
Nimelt on kaitsjad juba pikemat aega avaldanud soovi näha suurt hulka täiendavat materjali, mis on Tallinna Sadama kui kannatanu poolt kapole ja sealt prokuratuurile saadetud, kuid mida prokuratuur ei pannud toimikute juurde ega andnud kaitsjatele üle. Et selline materjal on olemas, sai kaitsjatele teatavaks alles möödunud aasta 3. oktoobril toimunud istungil ning koheselt avaldasid nad soovi andmetest koopia saamiseks.

Tegemist on Tallinna Sadama töötajate meilboksi info ja erinevate lepingutega ning kaitsjad leiavad, et tegemist on oluliste tõenditega, mis võivad süüdistatavaid hoopis teises valguses näidata. “Süüdistus rajaneb laias laastus väitele, nagu oleks Ain Kaljurand ja Allan Kiil omavahel väidetavate altkäemaksu andjatega midagi kokku leppinud ja vastavalt siis lepingud kujundanud sadama ja lepingupartnerite vahel. Tegelikkuses käisid aga 99,9 protsenti kõigist lepingutest Tallinna Sadama töötajate ja lepingupartnerite vahel ning alles viimane allkiri tuli juhatuse liikmelt. Teisisõnu - tegemist oli pika läbirääkimiste protsessiga ning Tallinna Sadama materjalid peaksid kõike seda näitama,” on vandeadvokaat Paul Keres selgitanud kaitsepositsiooni.

Siiani pole materjale kaitsjatele antud ning käib üks lõputu kemplus. Prokuratuur on viidanud, et kui vastav määrus materjalide üle andmiseks jõustub, siis nad materjalid ka üle annavad. Ka on prokuratuur öelnud, et tema kohus on kaitsta kannatanu ehk Tallinna Sadama huvisid. Tallinna Sadam ei taha aga materjale sugugi üle anda ning on kohtu korralduse peale esitanud erinevates kohtuinstantsides määruskaebusi. Viimati keeldus aga riigikohus selle menetlemisest. Tallinna Sadama esindajad tegid selle peale möödunud nädalal taotluse halduskohtule esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

See oli kaitsjate jaoks viimane piir ning nad tegidki kohtule taotluse prokuröride protsessilt kõrvaldamiseks.

Täna selgus, et süüdistatavate kaitsjatel ei läinud küll läbi prokuröride Laura Feldmanise ja Denis Tšasovskihi protsessilt kõrvaldamine, kuid Tallinna Sadama materjalid saavad nad suure tõenäosusega nüüd kätte. Nimelt hoiatas kohus eile Tallinna Sadama esindajaid täitma kohtu poolt juba möödunud aasta 29. oktoobril antud korraldust ja mitte takistama mistahes viisil kriminaalmenetluses tõendite uurimist (sh esitades kaebusi kaebeõigust mitteomavalt) seoses AS-st Tallinna Sadama saadud tõenditega. “Vältimaks edasisi vaidlusi teemal, kas ja milliseid tõendeid tuleb kaitsjatele väljastada, hoiatab kohus prokuröre Laura Feldmanist ja Denis Tšasovskihi, et nimetatud kohtumäärust kohustub täitma ka prokuratuur ja kohustab neid väljastama kaitsjatele koheselt pärast halduskohtu lahendi jõustumist, kuid mitte hiljem kui 18.02.2020.a kell 09.30, 29.10.2019.a protokollilises määruses nimetatud tõendid (s.o nende koopiad andmekandjal),” teatas kohus.

Kohus hoiatas ka mõlemat poolt, et kui kohtu korraldust ei täideta, võib pooli oodata kas kuni 3200 euro suurune rahatrahv või eemaldamine kohtumenetlusest.

Kuid kriitikanooled tabasid ka kaitsjaid. Kohus leidis, et kuigi prokuratuur ei ole ilmselgelt kaitsjatele viidanud lisamaterjalide olemasolust, siis arvestades ka prokuratuuri erinevat õiguslikku tõlgendust nimetatud materjalide väljastamisest (kaitsjate taotluse alusel), ei saa nende poolt materjalide väljastamata jätmist pahatahtlikuks ega erapoolikuse näitajaks pidada. "Prokurörid ei ole kohustatud kaitsjate tööle kaasa aitama, nt juhtima tähelepanu, et osa materjale on andmekandjatel, millega tutvumiseks oodatakse kaitsjate taotlust, seda eriti olukorras, kus kaitsjateks on tunnustatud advokaadid, kelle kõrge töökvaliteedi osas puudub ka prokuratuuril alus kahelda," viitas kohus.

Kohus leidis ka, et ühtegi tõendit, mis viitaks prokuröride ilmselgele pahatahtlikkusele, ei ole kohtule esitatud. Samuti, ei saa kohus sellist käitumist (tõendite täiel määral väljastamata jätmist) prokuröridele üheselt ette heita, sest varasem kohtupraktika on jaatanud ka võimalust jätta teatud juhtudel osa dokumente väljastamata.

Kohus ei nõustunud ka kaitsjate väitega, et kohtuistungite venimine pea kolme kuu vältel oleks tingitud prokuröride käitumisest. "Maakohtule teadolevalt on prokurörid osa materjalidest kaitsjatele väljastanud," teatas kohus. "Kohtukoosseis nõustub prokuröridega, et täitmiseks on kohustuslik jõustunud kohtulahend ning teades, et kannatanu esindaja vaidlustab maakohtu määruse, käitusid prokurörid kohtulahendi jõustumise ootel dokumentide väljastamise peatamisel õiguslikult aktsepteeritavalt."

Kohus leidis ka, et prokurörid ei ole kriminaalmenetluses käitunud viisil, mis annaks alust väita, et nad on asjatundmatud, ebapädevad, erapoolikud. "Prokuröride otsused on menetluslikud otsused, mille tegemiseks esitatud õiguslikud argumendid on tulenenud nende arusaamast ja õiguse tõlgendamisest. Nimetatu ei väljenda kohtukoosseisu hinnangul pahatahtlikkust kaitsjate ega süüdistatavate suhtes ega kannatanu eeliskohtlemist. Viimast kinnitab ka asjaolu, et prokuratuur on kannatanust nt haldusmenetluse õiguspärasuse üle eriarvamusel. Sellest tulenevalt ei pea kohtukoosseis prokuröride taandamist ega menetlusest kõrvaldamist kohaseks," põhjendas kohus.