JÄÄKAART | Püsi kaldal! Petlik jäide veekogudel annab päästjatele hulganisti tööd
Harjumaa veekogude kaardistamine näitas sel nädalal päästeameti hinnangul selgelt, et jää peale minek ei ole turvaline, sest jääkihi paksus jäi 1-3cm vahele või puudus jää sootuks.
Hiljutiste miinuskraadidega veekogudele tekkinud jääst on tingitud hüppeline väljakutsete arv, mille puhul päästjad peavad inimesi, eeskätt lapsi veekogudelt ära kutsuma, sest jää ei ole piisavalt paks, et sellel viibimine oleks ohutu, teatas päästeamet.
Selle nädala jooksul on Harjumaa päästjad mõõtnud mitmete veekogude jää paksust ja üldise nimetajana saab välja tuua, et jää on kas väga õhuke või puudub täielikult.
Jääd esines pooltel kontrollitud veekogudel ja enamasti oli jääkihi paksus 1-3cm. Samas mõõdeti näiteks Kahala järvel jääkihi pakuseks 3-6cm, sealjuures oli kolmandik veekogust jäävaba.
Jääle minek sellises olukorras on äärmiselt ohtlik, sest esimeste kindlamate sammude järel võib jääkiht jalge all olla ootamatult õhuke. Samuti võivad jääolud olla väga muutlikud – Männiku järvel tehtud mõõtmine andis tulemuseks 6cm ja juba paar päeva hiljem kõigest 3cm, teatas päästeamet.
Pea meeles:
- Ole kindel, et külm ilm on püsinud nädalapäevad – see on piisav aeg kandva jää tekkimiseks;
- Veendu, et jää on piisavalt tugev sinu kandmiseks - Jää paksus peab olema vähemalt 10 cm, kuid jää tuleku ja mineku ajal võib ka 10cm paksusel jääl viibimine olla ohtlik. Inimest kannab „terve“ jää. Selles puuduvad lõhed või praod, väljanägemine on ühtlane ja sile. Pikipragu vähendab jää tugevust ligi 25%, ristipragu ligi 40%. Jääolude kohta saab infot Päästeameti jääkaardilt (allpool).
- Riietu vastavalt ilmastikuoludele;
- Võta endaga kaasa jäänaasklid. Jäänaasklid tuleb panna kaela, kõige pealmise riietuse peale, et neid vajadusel takistuseta kätte saaks. Jäänaasklid on mõeldud abivahendina jääaugust välja ronimiseks;
- Teavita oma lähedasi enne, kui lähed jääle;
- Tea veekogu nime, millele kavatsed minna. See on vajalik juhuks, kui pead sooritama hädakõne ja selgitama Häirekeskusele oma asukohta. Paljude veekogude ääres asuvad veeohutuspüstakud, millel on kirjas veekogu nimi, veeohutuspüstaku number ja juhised ohutuks veesviibimiseks, õnnetuse korral tegutsemiseks, päästerõnga kasutamiseks ja elustamiseks. Püstaku küljes ripub ka päästerõngas, mis õnnetuse korral võib aidata päästa uppuja elu.
