Kohtla-Järve riigigümnaasiumi abiturient: „Kartsin kiusamist ja konflikte eestlaste ja venelaste vahel. Kuid midagi sellist ei ole“
„Õppisin kaks aastat Ahtme gümnaasiumis, siis pandi gümnaasiumiaste kinni ja me läksime üle Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse. Nüüd õpin 12. klassis 60/40 süsteemi alusel, kuid vene keeles on ainult kaks õppeainet – vene keel ja matemaatika. Füüsika ja keemia lõpetasime Ahtmes,“ räägib Liana.
Praeguses gümnaasiumis saab valida õppesuuna, st peale matemaatika, ajaloo või keemia saavad õpilased täiendavaid teadmisi ajakirjandusest, inseneriteadustest, meditsiinist. Liana valis pedagoogilise kallaku. Klassis oleks pidanud olema 17 õpilast, kuid jäi ainult 11.
„Keegi läks gümnaasiumisse Sillamäele, keegi lahkus kohe enne 1. septembrit, keegi mõni nädal hiljem,“ räägib ta. Äramineku põhjused on erinevad: mõni polnud rahul õpetajatega, teistel oli keeruline õppida eesti keeles. „Minul oli ka raske, kuid pärast harjusin ära. Õpetajad on head,“ täpsustab Liana.
Noad-kahvlid
Rääkides kummalistest ühiskondliku toitlustamise reeglitest, millest tihti kirjutatakse massiteabevahendites, ei rõhuta Dmitrijeva seda eriti, kuid tunnistab, et esimesed kaks nädalat oli harjumatu, nüüdseks on „kõik juba harjunud noa ja kahvliga sööma.“