Viimane osa

Järgmine päev: Saksamaa, Lübeck

Külm on siin Saksamaal, külmem kui meteoroloogide sõnul kodumaal…seega oli ka kütteseade sunnitud mind äratama butaani saamatuse tõttu oma molekule ja aatomeid vabastada… paar kotti kuuma vett ja mure oli taas murtud. Ei saaks öelda, et ärkasin puhanuna, aga ega see praegu ülemäära oluline olegi, vaja on sõita veel viimane lõik Sassnitzi sadamasse, valgele laevale…Traditsiooniline pilguheit mobiilseadme navigatsioonirakendusele, mis on abivalmilt ekraanile kuvanud 238 kilomeetri jagu sõiduteid. Hommikusöök, ühes kasimise ja muu vajalikuga tehtud, hakkame liikuma.

Viimased kilomeetrid mööduvad kui linnutiivul, lapsed vaatavad unenägusid ja armas naine valgustab mind hetkel kehtiva koroonastatistikaga. Rügeni saarele pääsul tervitab meid julgustav silt, mille kohaselt saarele turiste ei oodata. No pole midagi, tuleb ikka minna… Teel lõpp-punkti aga pöörasin meeltesegaduses sadamateest mööda ja sisenesin hoopis Sassnitzi linna. Juba süvenenud foobia tõttu tundub, et võõrale numbrimärgile vaadatakse siin keskmisest pikema näoga järele, pööran igaks juhuks ümber ja sõidame sadamasse.

Autoridade laevale lastimine möödus tõrgeteta, lisaks suurele hulgale Läti ja Leedu numbrimärkidega individuaalsõidukitele oli ka kaks suurt kaupa vedavat rekat. Kas mitte nende pärast see liin üldse ei eksisteeri, mõtlen ma… Ju ikka Bilbao-Loksa oleks mõistlikum olnud! Üsna üllatavalt oli see laevasõit organiseerimata jäetud. Esialgu aeti üle Euroopa kriisitsoonidest kokku sõitnud seltskond teabeleti ette troppi, seejärel söögijärjekorda jne. Justkui ei olekski erilist olukorda… Olles näinud, kui tõsiselt võtavad antud olukorda lõunamaad, siis oli täiesti kohatu kuulata laeva translatsioonist kostuvaid reklaame 50% soodustuste kohta laeva poes või kutset võtma politseile vajalikku ankeeti, mille oleks võinud samahästi anda koos kajutikaardiga. Kogu see kriisi tarvis ellu kutsutud erikruiis näib nagu puhtakujuline koroona nakatumuse tõhususe katsepolügon… Eks tuli lihtsalt oodata, kuni massid sinu ees rändrohutirtsude kombel eest kadusid. Päeva lõpuks tuli tasahilju korraldada toidulogistika kajutisse ja silmad kinni suruda.

Ja siis tehti ots lahti… Kellaosutid olid vaevu 12 juures kokku saanud, kui tõeliselt internatsionaalne jõuk meie kajuti lähedale kogunema hakkas. Mõneminutise audiovaatluse kestel suudeti maha pidada mõõdukas lahing, mille vältel jäsemete tekitatud rütmi ning kuuldavale toodud sõnade valimi alusel, võin julgelt järeldada, et kakluse käigus võis tekkida jooma… Otsustasin analüüsi tulemused jätta audiovaatluse tasemele ja visuaalandmeid mitte koguma minna. Mitte väga palju hiljem jahtus maha ka perimeeter… Eks lõiminguviinad said otsa ja segaduses kokkurännanud lasti ära tudile, mõtlesin endamisi… ja lasin silma kinni.

20 tundi loksumist vapralt kannatatud, olemegi Paldiski sadamas. Olgugi, et ootused kriisikruiisile olid oluliselt kõrgemad, siis kergitan mütsi nende teenindajate ees, kes olid kahjuks ilma igasuguste kaitsemehhanismideta meid teenindamas. Koduriiki sissesõit möödub kaunis vaevaliselt… Kolm tilka verd positiivselt meelestatud korravalvuritele antud, võisime siseneda Eesti Vabariiki.

Olles juba kodus, tahan lõpetuseks veel ära märkida, et me ei tundnud endid kunagi hädas olevat, ei olnud meil kordagi paanikat ega muud kartust. Pidevalt oli meil olemas adekvaatne teave ja mitmeid võimalusi, millede seast valisime selle, mille ka teieni tõime. Kas saime ka koroonanupuga pihta? Kuna keegi meid testimisele ei vedanud, siis adekvaatse ja ammendava vastuse peab meile andma... mõistagi homne horoskoop!

Olge terved! Olge kodus ja ärge nakatuge!

Meie täname!

LÕPP

Jaga
Kommentaarid