Lämbuva Läänemere päästaks karbikasvatus. Eesti pole selleks lillegi liigutanud ega raha eraldanud

Juba aasta tagasi oli selge, et rannakarbikasvatus on üks väheseid viise, kuidas päästa põllumajandusjääke täis Läänemeri. Erinevalt Rootsist ja Taanist pole Eesti selleks veel midagi teinud.

Läänemere seis on väga kehv ja iseenesest see ei lähegi paremaks. Eestit ümbritsev meri on üks maailma reostunumaid, peamiselt jõgede kaudu merre voolanud põllumajandusainete fosfori ja lämmastiku tõttu.

Merebioloogi ja Eesti mereinstituudi teadusdirektori Jonne Kotta sõnul on aeglase veevahetusega suletud meri nagu üleväetatud põld. „Kui suudaksime kaotada kogu põllumajandusreostuse, kuluks ikkagi 200 aastat, et Läänemeri loodusliku puhastuse kaudu terveks saaks,” võttis Kotta olukorra kokku.

Tema sõnul on ainult üks toimiv lahendus, millega saaks Läänemerest üleliigsed toitained kätte. Selleks tuleb merre rajada rannakarbikasvandusi: karbid püüavad merest fosforit ja lämmastikku. Rannakarpe saab kasutada loomasöödaks või inimtoiduks, aga ka muudmoodi väärindada.

Rootsis ja Taanis juba on niisugused kasvandused, mis saavad riigilt toetust. Ent Eesti pole sammu pidada jõudnud ja kehtiv seadusandlus jääb merepäästmisplaanile hoopis jalgu. Vee- ega kalapüügiseaduses pole karpe isegi mainitud ja praeguse korra järgi peab karbikasvanduseks taotlema hoonestusluba. Seaduse silmis on karbikasvanduse ja tuulepargi rajamine üks ja sama asi ning loa saamine venib aastaid.