VERSUS | Kas on õige muuta Istanbuli Hagia Sophia mošeeks?

Türgi president Recep Tayyip Erdoğan käskis muuta UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluva Hagia Sophia, mis oli kõigepealt kirik, siis mošee ja 1935. aastast alates muuseum, jälle mošeeks. Esimene islamipalvus peetakse seal 24. juulil.

JAH

Şebnem Bursali, Türgi ajakirjanik (Sabah)

Ükski Türgi muslim ei ole vastu. See samm näitab, et rahvuslikku mälu ja vaimu hoitakse elus. Praegu on Türgi riik tugevam kui 1934. aastal, kui Hagia Sophia muudeti muuseumiks. Ta suudab nüüd kaitsta mitte ainult oma materiaalseid, vaid ka vaimseid huve. Selle otsuse teinud president Tayyip Erdoğani, kes on täitnud Türgi muslimite unistuse ja innustanud maailma 1,7 miljardit muslimit, mäletatakse palvetes. See on päev, kui tunnistati, et 1071. aasta Manzikerti lahingu võiduga ja Istanbuli vabastamisega 1453. aastal ei ole vallutus lõppenud, see jätkub kogu igaviku, apokalüpsiseni.

EI

Marin Mõttus, diplomaat ja välispoliitika analüütik (Edasi.org)

Hagia Sophia Istanbulis on oluline maamärk: miljonite erineva usutunnistusega inimeste jaoks nii Türgis kui ka mujal on sealne rahu olnud tundemärgiks, et rahumeelne kooseksisteerimine on võimalik. Selle staatuse muutmist muuseumist mošeeks on palju kommenteeritud, viidates otsuse sümboolsele tähendusele. Lisaksin veel ühe sümboli mõõtu seose: 24.7.1923 kirjutati alla Lausanne’i lepingule, millest sai ilmalikul elukorraldusel põhineva Türgi vabariigi nurgakivi. Äsjane otsus tõukab Türgi sekulaarse ilmavaate pooldajad taas kord sammukese võrra rohkem nurka ja kaitsepositsiooni.