2019. aasta sügisel toimunud Võru linna ja selle lähiümbruse ulatusliku elektrikatkestuse tõttu läbi viidud järelevalvemenetluse käigus selgitas konkurentsiamet välja, et elektrikatkestuste hüvitamise süsteem vajab ajakohastamist nii lubatud katkestuste kestuse, kui kvaliteedi rikkumisel kompensatsiooniks arvestatava võrgutasu vähendamise arvestamise korra ja määrade osas.

Ameti hinnangul peab kompensatsioon elektrikatkestuste korral jõudma kannatanud osapooleni, st lõpptarbijani.

Pikem etteteatamisaeg

Näiteks teeb amet ettepaneku pikendada elektrikatkestuse etteteatamise aega kahelt päevalt kahele tööpäevale. "Et vältida olukordi, kus näiteks reede õhtul antakse teada esmaspäevasest katkestusest - kui katkestuse taga on näiteks ettevõte, kes jääb ilma elektrita, siis ei ole see piisav aeg, et ettevõte saaks teha elektrikatkestuse jaoks vajalikke ümberkorraldusi oma töös," selgitas amet oma kirjas.

Ühenduse taastamine kolme päevaga

Kui elektrikatkestus toimub aga võrguettevõtjast sõltumatult, näiteks tormi tõttu, jätab praegu kehtiv määrus mitmetimõistetavaks, millise aja jooksul täpselt elektrifirma siis ühenduse taastama peab - see kõigub oludest sõltuvalt kolmest ööpäevast kuni 120 tunnini ehk viie ööpäevani. Viimane on aga selgelt liiga pikk aeg.

Konkurentsiamet teeb nüüd ettepaneku muuta seaduses olev 120 tundi 72 tunniga. "See tagaks, et ka ühepoolse toite katkestuse korral likvideeritakse katkestus 3 ööpäeva jooksul. Konkurentsiamet leiab ka, et 120 tundi on elektrikatkestuse normiks Eesti piires liiga pikk aeg, riivates tarbijate õiglustunnet. Tarbijatel on ootus, et pikemate (nt 5 ööpäeva) katkestuste korral on neil õiguspärane ootus õiglasele kompensatsioonile. Lisaks ebamugavusele, mida nii pikalt ilma elektrivarustuseta olemine tarbijate jaoks tekitab, tekitab see täiendavaid kulusid ning võib olla ka teatud juhtudel ohtlik (näiteks talvel, juhul kui tarbija kasutab elektrikütet)."

Amet tahaks oluliselt lühendada ka aastas lubatud katkestuste aega - kahepoolse toite osas maksimaalselt 50h/aastas ja ühepoolse toite osas 100 h/aastas peale (hetkel vastavad määrad 70 h/aastas ja 150 h/aastas).

Hüvitisi tõsta kuni kolmekordseks ja otse tarbija rahakotti

Elektrikatkestuste korral on ette nähtud ka kompensatsioonid, aga need summad on 2004. aasta tasemel - palgad on sellest ajast tänaseni kasvanud keskmiselt kolm korda. Amet leiab, et hüvitise määrasid tuleb veel põhjalikumalt läbi arutada, ent summasid peab tõstma 2-3 korda.

Nii kestsid eelmisel aastal Võrus Elektrilevi katkestused osade klientide jaoks päevi, samas võrgutasu vähendamine oli keskmiselt 8 eurot kliendi kohta - vastavad määrad pärinevad 2005. aastast kui määrus sellisel kujul jõustus.

Lisaks oluline täiendus ka tarbijate võrdselt kohtlemise asjus ning reaalselt katkestuse eest kompensatsiooni välja maksmise osas. "Konkurentsiameti hinnangul tuleks tarbijaid elektrikatkestustega seonduvate kompensatsioonide osas kohelda võrdselt - st, et kompensatsiooni väljamaksmist ei tohiks seada sõltuvusse taolistest nüanssidest nagu pingetase, peakaitsme võimsus jne."

Amet viitab veelkord eelmise aasta Võru elektrikatkestusele ja selle tagajärgedele - Eesti Päevaleht kirjutas sel kevadel, kuidas kaks riigifirmat kandsid omavahel üksteisele hüvitisi, ent Eleringi välja makstud kompensatsioon läks Elektrilevi taskusse ning tarbijani ei jõudnud sentigi.

Konkurentsiameti ettepaneku järgi peaks nüüd jaotusvõrguettevõtja proportsionaalselt, võttes arvesse sarnase perioodi tarbimisandmeid ja katkestuse kestust tarbimiskoha kohta, kandma põhivõrguettevõtja poolt määratud võrgutasu vähendamise tulemusel kokkuhoitud rahasumma üle lõpptarbijatele, kes olid antud katkestusest mõjutatud.