LHV peab pangahoone katusel 300 000 mesilast
Alates sellest kevadest elavad LHV pangahoone 8. korruse vahekatusel ligi 300 000 mesilast, kes tulemuslike töötajatena andsid juba ka esimese meesaagi.
Sarnaselt mitmele juhtivale pangale maailmas on ka LHV võtnud selge sihi kliimamuutuste vastu võitlemisel. Kui mesilaste võtmine on LHV rohelises tegevuskavas ühelt poolt selgelt sümboolne samm, siis tegelikult täidavad nad väga olulist rolli ka linnakeskkonna vaates.
„Mesilased linnapildis ei ole tegelikult midagi ebatavalist. Neid võib leida näiteks Londoni börsihoone ja Pariisi Jumalaema kiriku katuselt, Kadrioru roosiaiast ning nüüd ka LHV pangahoone katuselt. Linnamesindus aitab hoida bioloogilist mitmekesisust ka linnastunud aladel,“ lausus harrastusmesinikust LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa.
Siinne linnakeskkond on meemesilaste jaoks vägagi soodne. Näiteks LHV mesilastel tuleb Tammsaare parki lennata vaid 300 meetrit, Politseiparki 400 meetrit, Kanuti aeda 600 meetrit, Kadrioru parki 1,5 kilomeetrit ja Ülemiste järve metsa 2,4 kilomeetrit.
Esimene mesi võeti LHV tarudest läinud reedel, kui saagiks kogunes üle 100 kg mett. Kokku võib selle suve saagiks oodata pea 300 kg puhast, tervislikku ja maitsvat linnamett.
Kiisa sõnul on üha tähtsam, et ettevõtted leiaksid erinevaid võimalusi keskkonnaprobleemidele tähelepanu juhtimiseks ja nende lahendamiseks. „Kapitalil on uus värvus ja see on roheline. Tutvustasime just sel aastal oma rohelist tegevuskava, millega muudame kõiki oma tegevusi järjest keskkonnasõbralikumaks, pakume klientidele rohelisi valikuid ja soovime oma kontorid muuta kliimaneutraalseks. Mesilased meie büroohoone katusel sobivad selle sõnumi edastamiseks suurepäraselt – oluline on, et see on vaid sümboolne osa meie laiast tegevuskavast,“ lisas ta.
LHV tõi kevadel turule rohelise pensionifondi, kodulaenu, liisingu ja järelmaksu. Samuti mõõdeti ja kaardistati ära oma CO2 jalajälg. Kahe aastaga soovib LHV muuta oma kontorid kliimaneutraalseks, aidates nii kaasa Eesti Vabariigi eesmärgile saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
