OTSEPILT- ja BLOGI | Teise samba reformi vaidlus riigikohtus: kedagi ei sunnita raha välja võtma, tekib valikuvabadus
President Kersti Kaljulaid pöördus märtsis riigikohtusse taotlusega kuulutada sambareform põhiseadusega vastuolus olevaks. President tõi välja rea punkte, mis on tema hinnangul põhiseadusega vastuolus.
Üheks vaidluskohaks on, mida tähendab põhiseaduses kirjas olev riigi kohustus vanaduses inimese toimetulek kindlustada. Õigus vanadustoetusele (pensionile) on kõikidel pensionieas inimestel, mitte üksnes puudust kannatavatel vastavaealistel inimestel, leidis president. Kriteeriumiks on siin ka inimese panustamine
riigi toimimisse tööelu ajal.
Seadusandlikul tasandil tuleb presidendi hinnangul vanaduse korral riigil tagada pensioniealiste elatusmiinimumist kõrgem äraelamistase, et nii ennetada sotsiaalsete riskide realiseerumist ja inimeste puudusesse jäämist. Kui põhiseaduse kohaselt peab vanaduses olema tagatud inimeste väärikas toimetulek, mis sõltub riigi poolt kehtestatud pensionisüsteemi erinevate osade koostoimest, ei tohi riik võtta inimestelt mõistlikku väljavaadet sellisele piisavale toimetulekule, kaotades ära ühe pensionisüsteemi kandvatest komponentidest ja pakkudes asemele riigi poolt vaid elatusmiinimumi tagamist, mis on sisult erinev ega asenda kuidagi vanaduses väärika toimetuleku tagamise kohustust.
Samuti leidis president, et sambareformiga osadele inimestele antav võimalus tagasiulatuvalt välja võtta lisaks oma töötasudelt makstud kahele protsendile ka riigi poolt kogutud sotsiaalmaksu arvel makstud 4% sotsiaalmaksu osa ja seda vabalt kasutada on vastuolus põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõigusega. Sellega kaasneb tagasiulatuvalt ja põhjendamatult inimeste erinev kohtlemine ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rikkumine. Sotsiaalmaksu kaudu pensionisüsteemi käigushoidmiseks kogutud vahendite sihtotstarbe tagasiulatuv muutmine vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusriigi põhimõttega.
Samuti pole president nõus punktiga, mis lubab kindlustusseltsiga eluaegse pensionilepingu sõlminud inimestel oma lepingu üles ütelda ja raha välja võtta.
President leidis, et sambareformi üheks tagajärjeks on ilmselt tulevase põlvkonna liigne maksukoormus, mis rikub põlvkondadevahelist kokkulepet.
Valitsus ei nõustu ühegi presidendi etteheitega ja peab seadust põhiseaduspäraseks.
Kell 13 algaval suulisel istungil osaleb üheksa menetlusosalist, kelleks on president, riigikogu, õiguskantsler, justiitsminister, rahandusminister, riigikontroll, finantsinspektsioon, Eesti Kindlustusseltside Liit ja riigikogu rahanduskomisjoni esindaja.
