Seega tekkis ka mul säärane tunne, nagu ikka korra-paar aastas tekib, et hoolitseks oma tervise eest.

Mõeldud-tehtud. Jalgratas tolmust puhtaks, rehvid õhku täis, kiiver pähe, seitse aastat tagasi telefoni tõmmatud ja unustatud spordiäpp käima ning vurinal sõitma.

Täitsa mõnus ju. Päike paitab ihu, soe suvetuul puhub vastu higiseks muutuvat nägu, kõrvaklappides mängib sulnilt raadio. Tõeline nauding.

Ja just nagu saatuse tahtel satun ratta seljas vurades kuulama raadiost mingi ajakirjaniku kurtmist, et rattateed on Tallinnas nii pahad ja neid on kesiselt.