REISIIDEE | Väikelinnade totaalne muutumine. Kaheksa väljakuekskursiooniga ümber Eesti
Algselt Eesti väikelinnade elanike elu paremaks muutma pidanud projekt muudab nüüd ootamatult paremaks meie kõigi elu — sest välismaale koolivaheaegu või sügispuhkust veetma ei kipu vist keegi ning mis võiks olla selles olukorras veel toredam, kui suur reis mööda seni avastamata väikeseid Eesti linnu?
Muuseas, need juba mainitud väikelinnade väljakud said nii silmapaistvad, et nendel põhinev näitus pidi esindama sel aastal Eestit Veneetsia Arhitektuuribiennaalil, mis järgmisesse suvesse edasi lükkus.
Nii et nüüd avaneb natuke kohandatud kujul näitus “Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna” 31. oktoobril kõigepealt just kodupubliku ees ja seda korraga kaheksas Eesti väikelinnas.
Aga milleks piirduda näituse vaatamisega ühes linnas, kui pisikeses Eestis kulub vaid paar päeva, et need kõik läbi sõita ja linnaväljakud oma silmaga üle vaadata? Lisaboonusena on Instagrami-populaarsus garaneeritud, kui kõik need enda näitamiseks ja pildistamiseks (ja teiste vaatamiseks) suurepärast väljakut läbi sõidate!
Rakvere Pikk tänav
Rakvere Pika tänava plats. Foto: Silvia Pärmann
Esimeseks linnaks sellel teel sobib hästi Rakvere, kus pärast pikki jalutuskäike kargel sügispäeval on end mõnus spaas soojendada, õhtul teatrisse minna või lihtsalt aega veeta linna kohvikutes-restoranides.
Rakvere linnasüdameks polegi tegelikult päris väljak, selleks on Pikk tänav, mille arhitektid Kai Süda ja Risto Parve (Karisma Arhitektid ja Amhold) on uute laiade kõnniteedega mõnes kohas väikeseks väljakuks paisutanud. Pika tänava platsil (Pikk tn 22) ongi alates 31. oktoobrist üleval näitus, mis kokku kaheksat väljakut tutvustab.
Seega on ajaloolisest ja kulunud olemisega Pikast tänavast saanud karakteriga uus tänav, mis väärtustab sellega külgnevat ainulaadset arhitektuuripärandit ning seob omavahel loogiliselt linna erinevad objektid ja piirkonnad. Kivisillutisse on graveeritud viidad, mis annavad teavet konkreetsete tänavaäärsete hoonete, arhitektuursete ja maastikuliste objektide ning linna kohta. Lisaks markeerivad Pika tänava ruumi dekoratiivsed ja moodsad valgustuspostid — need olid seal ka ajalooliselt uhked ja pilku köitvad. Kuna kõnnitee on võimsalt lai, tekib tänavat mööda kõndides tõesti tunne, nagu promeneeriksite mõnel uhkel välismaisel väljakul.
Elav Rapla
Rapla keskväljak. Foto: Siim Solman
Kuna mõte paaripäevasest puhkusest Rakveres tundub tänu mõnusatele hotellidele ja külaliskorteritele ahvatlev, on terveks päevaks Raplasse sõitmise asemel hea mõte teha sinna ühel päeval lihtsalt mõnetunnine väljasõit.
Rapla väljakut pole raske leida. Väljak on linna peatänavaga, Tallinna maanteega jagatud pooleks.
Läänepoolsel küljel on kõrged puud ja see on ilmelt pargilaadsem. Rapla keskväljak on aastaringselt mõnus väljak, kus aega veeta: madala veega purskkaev ja erineva suurusega astmekivid pakuvad mängurõõmu nii suvel kui talvel.
Vallarahva ja linna külaliste jaoks on see tore koht, kus toimuvad kogunemised, pidulikud üritused ning laadad. Keskväljaku äärde jääv kultuurikeskus on jälle kenasti korras, kus lisaks saalile, kunstigaleriile, huvitegevusruumidele, noortekeskusele ja Eesti ühele kvaliteetseimale helisalvestusstuudiole on nüüd ka kino ja restoran. Ja muidugi on seal ruumi ka näitusele “Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna”.
Vaikne Tõrva Õhne jõe orus
Tõrva väljak. Foto: Silvia Pärmann
Lõuna-Eestis on üksteisest vähem kui tunnise autosõidu kaugusel mitu uut ja uhket väljakut. Pisike Tõrva (väljaku arhitektid: Mari Rass, Ott Alver, Alvin Järving, Kaidi Põder büroost Arhitekt Must) on ka pigem tore koht ühe ennelõuna veetmiseks (sest õhtul pole avatud ükski kohvik, kuhu õues jalutamisest külmunud varbaid-sõrmi kakaotassi taha soojendama minna) ja täesti suure ja sopilise väljaku avastamiseks, mis sirutub vana jõeoruni välja.
Kui olete varem Tõrvasse sattunud, siis ehk meenub kusagilt, et Tõrvas tähistas keskväljakut vana kõrtsihoone tagune suur ja monofunktsionaalne asfaltväli. Keskust kasutasid kõige edukamalt autod, bussid ja veokid ning inimesi nägi seal jalutamas ja rattaga sõitmas haruharva. Mis jättis varju asjaolu, et Tõrva on üks armsamaid ja eripärasemaid Eesti linnu, kus Õhne jõe oru puutumata loodus asub kohe linna südames. Uus lahendus toob haljastuse veelgi sügavamale, vana kõrtsihooneni välja, sidudes jõeoru keskusega ühtseks tervikuks. Ja ühe asfaltplatsi asemel on nüüd rohelus ja paljusus: keskväljak, turuväljak, vallavalitsuse väljak, bussijaama väljak ja parkla. Kõrtsimajatagusest keskväljakust on saanud igal aastaajal ligitõmbav avatud linnaruum. Väljaku kohale on tõmmatud neljale terasmastile toetuv trossidest võrgustik, millega on loodud omalaadne valguslagi — nii et tegelikult on väljak imeilus ka õhtusel ajal. Võtke termosega teed kaasa ja nautige!
Väikelinna musternäide Elva
Elva. Foto: Silvia Pärmann
Idülliline väikelinn Elva on pärast uue linnasüdame valmimist piltpostkaardilikult ilus. Uus linnakeskus hõlmab raudteejaamast algavat ligi kilomeetri pikkust Kesk tänavat, mille päikesepoolsele küljele jääb nüüd lai promenaad ja sellega piirnevaid alasid — mõnusat väljakut, mis lõpeb sillaga Arbi järve kohal, Hanseni alleed koos purdega ning linnavalitsuse esist esindusväljakut.
Sügisel ei pruugi enam nii hästi aimu saada haljastuse võlust, mis veelgi rõhutab väikelinna kodusust. Arhitekt Ülle Maiste (At Home) ja maastikuarhitekt Diana Taalfeld (NU arhitektuur) on väljakule pannud kasvama vanaema aiast tuttavad taimed nagu sõstrapõõsad, kirsid, kõrrelised ning sättinud igale poole mängualasid ja võrkkiiki.
Jätkub kohti, kus niisama istuda ja järvele vaadata ning jalga puhata. Linnavalitsuse eest, kus kõrguvad lipud ja lilled, leiab ka väligalerii, kus alates 31. oktoobrist näebki väikelinnade südametele pühendatud näitust.
Kui mõtlete, kus on kõige parem koht pilte teha, siis võtke eeskuju kohalikest.
Hanseni alleed, kus kohalikel on alati olnud kombeks tähtpäevadel perekonnapilte teha, on täiendatud kiik-pinkidega ning selle lõppu on projekteeritud katusega paviljon.
Elva ahvatleb küll pikemaks paigale jääma ka sügisel, ent Lõuna-Eestis on veel nii palju vaadata!
Puulinn Põlva
Põlva. Foto: Silvia Pärmann
Pisike puulinn Põlva pakub kõige suurema üllatuse selles mõttes, et varem seal ei olnudki ühtegi väljakut. Nüüd on Kaie Kuldkepp, Helen Rebane (Nüüd Arhitektid) ja Egon Metusala (Arhitektuuribüroo MA) loonud väga sopilise ja kümneid eri tegevusi pakkuva väljaku, millelt on raske lahkuda. Väljaku valdavaks ehitusmaterjaliks ongi puit, mida on peale paviljonide kasutatud ka valgustipostide, lavatsite, pinkide ja skulptuuri juures.
Aga teha on seal palju — kiikuda, poksida, niisama turnida, lihtsalt tantsida, juttu ajada. Ja muidugi ka näitust vaadata! Kohvikuid-restorane Põlvas veel napib, ent sügispikniku pidamiseks on kõik jällegi täiesti perfektne!
Võrratu Võru
Võru väljak. Foto: Silvia Pärmann
Eesti ühe noorima linna plaani koos kruntide numeratsiooniga koostas maamõõtja ja kartograaf Carl von Bonset 1785. aastal. Linna keskust markeeris sellel turuplats, mille ühel küljel kirik ja teisel teine, lisaks seminar, pangamaja, kõrtsid ja kauplused. Nõukogude okupatsiooni alguses 1950ndatel istutati turuplatsile puud, et varjata kirikuid. Haljastuse eest hoolitsemine jäi unarusse ja nii metsastus linna süda aastakümnega varjuliseks pargiks.
Uus linnaväljak, mille arhitektiks on Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), tekitab vau-efekti ka siis, kui seda varem kümneid kordi fotodelt näinud olete. Tänu liigutatavale mööblile on keskväljak pidevas muutumises, tal on alati just parasjagu toimuva sündmuse nägu: kord on seal laadaplats, siis kontserdilava, detsembris muutub see aga jõulumaaks — või on seal siis näitusesaal, nagu juhtub alates 31. oktoobrist, kui näitus “Plats. Väärikas kahanemine. Kaheksa linna” just seal üles pannakse.
Rahva seas on väga soojalt vastu võetud Võru linna vapipuu, kuuse istutamine keskväljakule ja selle kasutamine elava jõulupuuna. Kui sügisel Võrru ei jõua, siis jõulude ajal tasub sinna kindlasti sõita, et Eesti ühte kauneimat talvist väljakut näha, mis teenis eelmisel aastal isegi Visit Estonia parima jõulumeeleolu tiitli.
Kohe väljaku serva äärde jääb mõnus pitsakohvik ja söögikohti jagub kesklinna mitmeid. Stedingu maja ehk vana apteekrihoone on koduks neist parimale. Lisaks toimuvad seal päris tihti kontserdid. Võru hotellivalik räägib kindlasti selle kasuks, et Lõuna-Eesti väikelinnade tutvumise ajaks “staap” just sinna teha ning õhtuti minna Kubija spaa- ja saunakeskusesse jalutamisest väsinud jalgu turgutama.
Põnev kaksiklinn
Valga. Foto: Silvia Pärmann
Valga ja Valka ning nende kahe linna ühes rütmis tuksuvad südamed on sel aastal mitu korda kõne alla tulnud piiride sulgemisega seoses. Linnas ringi jalutades on raske aru saada, kus üks neist algab ja teine lõppeb. Eks nad ongi lihtsalt natuke lahku kasvanud, aga tegelikult lahutamatud kaksikud — Valga ja Valka pärinevad ju ühisest linnast nimega Walk.
Walki esimene kasvuperiood leidis aset Vene tsaaririigi lõpul, 19. sajandi viimasel ja 20. sajandi esimesel kümnendil. Kui aastal 1881 elas Valgas 4200 inimest, siis aastal 1913 juba 16 164. Sellise kasvu tingis linna ühendamine raudteevõrku ja sellega kaasnev tööstuse areng. Eesti ja Läti iseseisvumisel jagati linn kaheks: suurem osa jäi Eesti riigile, väiksem Lätile.
Tänane Valga laseb küll aimata kunagist hiilgust, ent mitte päris igal sammul. Aga ega see kaksiklinna vähem põnevaks ei tee! Mahajäetud ja vähekasutatud hooneid on linnapildis rohkesti ning selle põhjus peitub linna kirevas ajaloos. 30 aastat tagasi oli Valga linn, kus korterit saada oli keeruline, töökohti oli palju ja kultuurielu õitses — täna ei oota ees kaugeltki mitte nii elav ja saginat täis linn, aga see kõik on loodetavasti lihtsalt vaikus enne tormi. Äsja pälvis muinsuskaitse preemiate jagamisel Aasta teo tiitli Kuperjanovi 12 asuva Eesti ühe omapärasema juugendmaja restaureerimine Valga üürimajaks. Kogu Valga kesklinn on tunnistatud muinsuskaitsealaks.
Selle keskel troonib uus linnaväljak, mille arhitektid on Gianfranco Franchi, Chiara Tesi ja Rea Sepping Itaalia arhitektuuribüroost Franchi Associati. Väljak on ikkagi peamine põhjus Valka sõitmiseks sügisese arhitektuuriretke käigus ning seal näeb ka linnade kahanemise teemale pühendatud näitust. Aga seal võib ka mängida pinksi või korraldada kontserdi või vabaõhutreeningu, lapsed saavad lustida mängiväljakul.
Kohvikutega on Valgas tõtt-öelda päris kitsas, eriti veel siis, kui peaksite jõudma linna õhtupoolikul. Nii et proovige sättida oma külaskäik pigem keskpäevaks, kui ka väljaku lähedusest (mitte küll selle äärest) õnnestub leida mõni avatud kohvik või pakkige kaasa piknikukorv ja lootke heale ilmale — keskväljakul on pikniku pidamiseks tegelikult mõnusad pingid olemas.
Seekord Saaremaale hoopis linnapuhkusele
Kuressaare keskväljak. Foto: Tiit Veermäe
Ehkki Saaremaa jääb ülejäänud seitsmest uuest väikelinna väljakust eemale, on see perfektne paik, kus arhitektuurireisile punkt panna — lisaks uhiuuele väljakule on seal juba tuntud headuses spaad, restoranid, muuseum.
Kuressaare keskväljakule on ilmselt kõik Saaremaal käinud inimesed korduvalt sattunud, ehkki väga pikalt meenutas see lihtsalt ühte suurt ehitusplatsi. Ka enne seda, kui arhitektid Häli-Ann Tooms, Mari-Liis Männik, Katrin Männik, Eela Samblik, Martin Noorväli ja Kairit Sõlg väljaku totaalse muutmise ette võtsid, oli see ka linna keskväljak — lihtsalt rohkem autode kui inimeste jaoks.
Keskväljak toimis ajalooliselt ka turuplatsina ning selle traditsiooni elavdamise ideest on uus väljak tugevalt kantud, ehkki jahedatel sügispäevadel on melu ilmselt vähem kui südasuvel. Üldiselt peab seal väljakul valmis olema üllatusteks, sest toimuda võib tõesti ükskõik mis — mõni festival, mille ajaks on väljakul lava või lillefestival; iga aasta ühel hilissuveõhtul võib sealt avastada hiiglapika laua, mile taga kogu linn ühiselt õhtust sööb; talvel on seal liuväli ja jõulude ajal särab kuusk.
Aga rahulikumatel päevadel on jällegi paremini näha väljaku kujunduse põhielement, milleks on suur sillutisest laotud vaip — nagu oleks tegemist linnarahva ühise elutoaga. Vaip loob visuaalse ühenduse peatänavast eemal asuvate oluliste funktsioonidega nagu turg, kaubamaja, raamatukogu ja kultuurikeskus. Just kultuurikeskuse fuajees näevad saarlased ka näitust “Plats! Väärikas kahanemine. Kaheksa linna!” kuni 12.novembrini — pärast seda kolib näitus Vallamajja (Lossi 3).
Vaata galeriid nende väikelinnade väljakutest:
