Algatus on toonud nii kiidusõnu kui kriitikat - et kas on ikka vaja EKRE mäng üle võtta ning aidata kaasa Eesti ühiskonna lõhestamisele.

„Minu eesmärk on ikka Eesti inimesed kokku tuua," sõnas Izmailova vastuseks kriitikale. „Et lõpuks ometi oleks meie ühiskonnas rohkem sallivust."

Tema sõnul on probleemiks just asjaolu, et poliitilisel tasandil pole küsimust lahatud. „Aeg on samm edasi astuda. Näeme, et see pole enam see Eesti, mis ta oli kuus aastat tagasi või isegi aasta tagasi. Kooseluseadus on hambutu, see ei aita inimesi enam."

Märkuse peale, et kerge on mõnd teemat üksikuna üles tõsta, kuid kas oleksid rohelised valmis seda kaitsma ka siis, kui peaksid hüpoteetiliselt pääsema riigikokku ning osalema koalitsioonis, sõnas Izmailova, et neil on omad punased jooned.

„Kui oleme osalenud parlamendivalimistel, siis on meie jaoks olnud punane joon seal, et peaksime minema üle säästlikule metsandusele," tõi ta näite. „Sama moodi näen, et ka see on küsimus, kus me ei saa end ära peita. Poliitiline diskursus on tänaseks muutunud, oleme end väga selgelt selles küsimuses määratlenud. See käibki kaasa ka Euroopa rohelistega, et inimeste ja vähemuste õigused on rohelises agendas väga olulisel kohal."

Saates räägime veel rohelisest lainest, mis tabanud Lääne-Euroopat, kuid Eestit veel mitte; miks peaks mõni ärimees toetama neile lühikeses perspektiivis kahjuliku poliitikat ning mis peamine:

Kas rahvaküsitlusest (tuntud ka kui referendum) osa võtta või teda boikottida?

Kuula lähemalt siit!

1x
00:00