Uue perioodi arengukava annab aluse kultuuripoliitika elluviimisele
Uue kümneaastase perioodi arengukava peab andma uued ja konkreetsed kultuuripoliitilised sihid. Arengukava koostamise protsess on alanud ning seda tutvustab Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp.
Millised sammud on lähiajal plaanis, et kultuuri arengukava valmiks korrektselt ja õigeaegselt?
Arengukava sisu kogumine on tegelikult kestnud juba pikema perioodi jooksul. 2019. aastal koguti kaalukas sisend kultuuripoliitika visiooni ja uute eesmärkide loomiseks aastani 2030 ja esialgse plaani kohaselt pidigi uus põhialuste dokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030“ valmima 2020. aastal. Nüüd tuleb seni kogutud materjal sisuliselt suunata uude voolusängi. Midagi ei lähe kaduma.
Mis vahepeal muutus, et kultuuripoliitika põhialused asendus arengukavaga?
Elu teeb korrektiive. Vahepeal valmis riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eelnõu, mis on saadetud edasi Riigikogule. Samuti tehti muudatusi riigi strateegilise planeerimise üldisel korraldamisel, mis paneb Kultuuriministeeriumile ülesande enam mitte koostada põhialuste dokument, vaid kultuuri valdkondliku arengukava, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Ka valitsuse tasemel arengukava esitatakse Riigikogule arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Seega ei peaks väga muretsema, et kaasatavate ring kitseneb. Vastupidi, dokumendi konkreetsusaste suureneb ja kaasamine valdkondades laieneb.
Mille poolest need kaks dokumenti erinevad?
Mõlemad variandid on iseenesest head. Kui põhialused kirjeldaks kultuurivaldkonna pikaajalist visiooni, üldisi suundi ja vajadusi, annaks kätte laiema pildi, siis arengukava on märksa konkreetsem. See on otseselt seotud iga-aastase kultuurieelarve planeerimisega. Koostatavas arengukavas on konkreetsed sihid, eesmärgid ja mõõdikud, mis on seotud riigieelarve ressurssidega. Sihttasemed ja mõõdikud võimaldavad hiljem selgemalt hinnata seatud eesmärkideni jõudmist.
Kas on ka ajasurve või liigume rahulikus graafikus?
Aega on alati vähe, kuid tuleb silmas pidada üldist fookuste muutumist, kui kehtestati eriolukord ja kõigis valdkondades tegeleti esmajoones kahjude selgitamisega ning abipakettide väljatöötamisega. Selle teatud mõju planeerimisele on kindlasti tunnetatav, kuid see ei ole takistus kultuurivaldkonnale sihtide seadmisel ning igapäevasel toimimisel praegustes oludes. Püüame liikuda korrektselt ühest etapist teise, sest mõistlik arengukava on meie kõigi huvides.
Millal arengukava lugeda saame?
Nii ruttu, kui võimalik. Valitsuse heakskiit võiks tulla kevadel, aga eks juba enne seda toimuvad kooskõlastusringid ja tagasisidestamine – nii et üllatust ei tohiks kellelgi olla, kui valitsus arengukava kinnitab. Selle mõttega me töötame.
Täismahus intervjuu leiab kultuuriministeeriumi kodulehelt.
