Selleks marjaks on kõrvits, mis vallutab paljudes maades terve sügise. Jah, botaaniliselt pole kõrvits köögivili, vaid hoopis mari. Kui kõrvits toob meile meeltesse kõigepealt Halloweeni kaunistatud ümarad oranživärvilised kõrvitsad, siis tegelikult leiab teda mitmel erineval viisil valmistatuna ka pottides ja pannidel erinevate maade söögilaual — mõnes kohas eelistatakse chutneyt, teistes paikades tehakse mahlakaid küpsetisi ja vürtsitatud moose. Mitte ainult kõrvitsa viljaliha, vaid ka õli ja seemned lähevad kasutusse. Ning õigusega omistatakse talle mitmeid raviomadusi eriti niinimetatud tsivilisatsioonihaiguste vastu, sest peale beetakaroteeni sisaldab ta ka kaltsiumi, tsinki, D, E ja A vitamiini, mida teadsid juba asteegid edukalt rakendada. Ta tasakaalustab veretaset, on kasulik diabeetikutele ja aitab ka kaalu vähendamisel, sest kaloreid on tal ülivähe.

See oli Christoph Kolumbus, kes kirjeldas kõrvitsat kui kõige olulisemat toidutaime asteekide ja indiaanlaste jaoks ning kõrvitsavaimustus pole Ameerikas ka tänaseks kuhugi kadunud. Meremeeste kaudu jõudsid kõrvitsad Euroopa vürstide õukondadesse, seemned pandi mulda ja peagi kasvasid nad nii aadlike juures kui kloostriaedades.

Täna leiab Saksamaa turgudel kuni novembri lõpuni kodumaist kõrvitsat, millest viimaste aastate populaarseim sort on Hokkaido kõrvits.

Austria Steiermargi liidumaal on loodud lausa kõrvitsa matkarajad, kus tahvlid aitavad informatsiooniga selle üllatava marja kohta ja mille lõpuosas ootab kuum kaunivärviline kõrvitsasupp, millel kindlasti peal ka röstitud seemned. Seal on kõrvitsa kasvatamise kultuuri aretatud järjepidevalt 18. sajandist.

Ungaris leiab omapärase hallikas-sinise värviga kõrvitsasupi versiooni Bleu de Hongrie, mille valmistamine nõuab veidi teadmisi.

Kõrvits on täna Mehhikos välja tõrjumas ka marihuaanat. Alates momendist, kus USA osariigid Colorado, Oregon või Washington legaliseerisid marihuaana, on Mehhikos narkootikumihinnad niivõrd langenud, et põllumehed on suurel määral ümber orienteerunud kõrvitsale.

See oli ammu, kui kõrvits kuulus vaeste inimeste kööki ja talle pühendati vähe tähelepanu. Halloween tõi kõrvitsale uue tulemise. Alguses küll rohkem kujundatult treppidele ja akna ette, sisse sai panna küünla, mis valgustas kõrvitsasse lõigatud nägu. Siis hakkasid meenuma aga kõrvitsatoidud. Kaasa aitasid sellele rohked kokandussaated, kus aina rohkem keedetakse ja küpsetatakse kõrvitsaga. Täna on kõrvits maailma parimate restoranide menüüdes näiteks kõrvitsa tortelliinina.

Täna võistlevad kõrvitsakasvatajad suurima kõrvitsa tiitli nimel ja vaidlevad, kas kõrvits on ikka aedvili. Botaanikas nimetatakse teda marjaks. Nii et, kuidas kellelegi meeldib, lõpuks on kõik ju “maitseasi”.

RETSEPT

Maagiline kõrvitsasupp — sametiliselt pehme, orientaalselt vürtsikas

Koostisained

500 g Hokkaido kõrvitsat (võib võtta ka tavalise kõrvitsa, aga Hokkaido kõrvits annab vürtsikama nüansi ja ilusama värvi)

250 g kartuleid

1 tl Madrase karrit

½ -1 tl kaneeli

½ l apesinimahla (100%)

½ l kanapuljongit

1 suur sibul

Neutraalne toiduõli

200ml koort või sulatatud juustu ( E-Piima sulatatud juust kanaga või sulatatud juust musta küüslauguga )

Maitsesta: tsilli, paprika, pipar, sool

Valmistamine

Hakitud sibul praadida õlis, kõrvits tükeldada ja praadida lühikest aega koos sibulaga.

Valada peale kanapuljong. Lisada kooritud ja tükeldatud kartulid. Lisada apelisimahl ja maitsestada vürtsidega (karri, kaneel, sool etc)

Kui kõrvits on pehme, püreerida supp, kui tundub liiga paks, lisada veel veidi apelsinimahla või puljongit.

Lasta veel kord lühidalt keema ja lisada koor või sulatatud juust kanaga või musta küüslauguga. Mõlemad lisavad supile huvitava lisanüansi. Peale lisamist püreerida veekord, serveerida kerge vahuga supp kohe. Lisada sobib ka röstitud kõrvitsaseemneid. Kes eelistab halloweenilikku teravust, võib lisada 3 tilka hot chillit.

Head isu!

Hokkaido kõrvitsad. Foto: Pixabay