JUHTKIRI | Korruptsioonilõtvus ei kõlba Eesti teeks
Täna on rahvusvaheline korruptsioonivastane päev. Maailma mastaabis võib Eesti oma praeguste korruptsiooninäitajate üle uhkust tunda. Ent võrreldes Põhjamaadega ja viimase aja suundumuste valguses ei ole põhjust Eesti olukorraga rahul olla.
Esiteks on meil vanu korruptsiooniprobleeme. Osas omavalitsustes on seda endiselt paljuvõitu. Eilegi oli Eesti Päevalehes põhjust kirjutada Viimsi vallast, mida aeg-ajalt nimetatakse pilkamisi Eesti korruptsioonipealinnaks. Nimelt liigub seal asi reformierakondlasest vallavoliniku ebaseaduslikult ehitatud sadama tagantjärele seadustamise poole.
Viimsi vallas on võim Reformierakonna käes, vallavolikogusse kuulub ka paar riigikogu-oravat. Reformierakondlased, kui tahate usutavalt öelda, et teie juhitud valitsus oleks Eestile parem, siis ärge laske Viimsis sääraseid asju juhtuda. Ei piisa sadama asja juriidiliselt korrektselt ära korraldamisest, vaid asjaajamine peab algusest peale olema ka sisuliselt aus ja mitte riivama kohaliku kogukonna õiglustunnet.
Riigijuhtidelt ei saa korruptsioonivastane tegevus enam nii palju toetust ja tähelepanu kui varem. See on Eestile halb.
Teine probleem on see, et riigi tasandil ja riigijuhtidelt ei saa korruptsioonivastane tegevus enam nii palju toetust ja tähelepanu kui varem. Mõneti on see ootuspärane, sest suurima koalitsioonipartei Keskerakonna traditsioonilised kantsid Tallinn ja Ida-Virumaa on andnud korruptsiooni kõva panuse. EKRE purjetas valitsusse muu hulgas korruptsioonivastaste loosungitega, aga tegelikult kultiveerib aususe asemel pigem võimu- ja hõimutruudust. Valitsusringkondadest kumab suhtumist, mis kuulub kümne-kahekümne aasta tagusesse aega ja meist palju korruptiivsematesse riikidesse.
Paari kuu pärast näeme, kas see väljendub juba negatiivselt ka Transparency Internationali korruptsioonitaju edetabelis, kus Eesti on lõppeval kümnendil läbi teinud tubli tõusu 20 kõige korruptsioonivabama riigi hulka.
Kolmandaks, erakordse aja tõttu tasub tähelepanelikult silma peal hoida uutel võimalikel korruptsioonikolletel. Need on näiteks koroonavastaste kaitsevahendite ja ravimite hanked, aga riigiabi hüppeline kasv annab uusi korruptsioonivõimalusi muudelegi elualadele.
Kui Eesti hakkab korruptsiooni lõdvemalt suhtuma, lõhub ta üht oma edu võtit.
