Talvine loodusmatk: mida peab teadma, et saada nauditav kogemus?
(1)
Esmalt tuleks endalt küsida, mis on need kriitilised vajadused, mis peavad kaetud olema. Talvisel ajal võiks ju nendeks olla soojavajadus, söögivajadus ning joogivajadus. Kui need on täidetud, siis pole ju väga vigagi — ellu jääte igal juhul ning kes teab, äkki isegi naudite seda kogemust.
Riietus
Sinu esmane soojaallikas on sinu enda keha. Ehk siis tuleks kuidagi kehasoojust hoida. Ja kehasoojuse hoidmiseks kõige elementaarsem ja esmasem on valida õige riietus. Ning õige riietus on kihiline.
Esimene, ihule kõige lähem kiht, on niiskuse eemale juhtimiseks. Kui te liigute, siis on ka võimalus, et te higistate ja kui see higi välistemepratuuuri mõjul ära jahtub, on efekt sama, nagu oleks teid külma veega üle kallatud. Ja see ei ole meeldiv. Võtmesõna on siin spetsiaalne, nahapinnalt niiskust eemale juhtiv pesu. Kas spordi- või meriinovillane pesu, sõltub juba teie enda maitsest.
Teine kiht on sooja hoidmiseks. Selleks sobivad nii sünteetilised fliisid kui naturaalsed, puuvillased tooted, näiteks kampsunid. Põhimõtteliselt, liikuvust silmas pidades, mida õhem, aga soojapidavam, seda parem. Samuti peaks see kiht olema hingav ning niiskust juhtiv.
Kolmas kiht on kaitsekiht elementide vastu. Olgu nendeks siis tuul, lumi või vesi. Või mingites situatsioonides näiteks ka tuli. Ehk siis see kiht valige selle järgi, mida tegema lähete. Ehk kui pole plaanis vööst saadik vees kahlata, siis kummipükse vaja pole. Oluline on kanda ka mütsi. Sest just pea kaudu eraldub kehast kõige rohkem soojust. Mis jalanõudesse puutub, siis talvel loodusesse minnes tehke endale teene ning jätke õhukese tallaga madalad kingad või sporditossud koju ning tõmmake saabas või poolsaabas jalga. Märgades oludes aga korralik kummik. Ja ärge ka sokke unustage, eks.
Söök
Muidugi võib näksida ka küpsist või šokolaadi. Aga, iseäranis talvisel ajal, on soe söök see, mis toidab ja keha soojas hoiab. Ja sooja toidu valmistamiseks läheb üldjuhul vaja tuld. Sobib ka priimus ja katelok aga kui tahame ka kehale sooja anda, siis parem juba lõke.
Talvel lõkke tegemine ei erine oluliselt suvel tule tegemisest. Siiski on mõningad nüansid, mida silmas pidada. Esiteks ära tee lõket suurte, käharate, lumega kaetud okstega puude alla. Muidu võib juhtuda, et ühelt maalt sajab kogu see lumehunnik alla — mille tulemusel on tuli kustunud ja lumi krae vahel.
Samuti ei tasu lõket otse lumele teha. Kuumuse mõjul saab lumest kiiresti vesi ning vesi ja tuli, need omavahel ei klapi. Ehk siis puhastage lõkkease lumest. Ja et veel kindlam olla, võite lõkkeaseme põhja laduda rea kuivi puid, mis tulehakatuse külma ja niiskust õhkavast maapinnast isoleerivad.
Seejärel polegi muud, kui et varuge kuivi puid, natuke hakatust, olgu selleks siis peened kuuseoksad või kasetoht, tehke tuli üles ja ajage vorstid või muu meelepärane vardasse või potti. Või miks mitte kartul sütesse. Saate kõhu täis ja keha soojaks.
Vesi
Kui on üks asi, mille pärast lumisel talvel looduses seiklemine parem on kui suvel, siis selleks on vesi — sellest teil puudust ei tule. Kuni on lund, on ka joogivett.
Koguge puhast lund katelokki, asetage tule kohale ning varsti ongi teil seal küllaldaselt mõnusasti auravat vett millest näiteks tassike teed või kruus kohvi valmistada. Kindluse mõttes laske sedaviisi saadud vett oma viis minutit keeda. Nõnda saate kõiksugustest soovimatutest eluvormidest lahti.
Muide, lume abil saate oma veevarusid stabiilsena hoida ka juhul, kui te laagrisse ei kavatse jääda. Lihtsalt, iga kord joogianumast vett ammutades asendage see peotäie-paari lumega. Pistke pudel põue ja peatselt on lumest kehasoojuse mõjul saanud jälle vesi.
Ehk siis ei pea talvine loodusmatk olema midagi sellist, mida peljata või mis oleks ainult karastunud seiklejatele jõukohane. Natuke asjakohaseid ettevalmistusi, planeerimist, teadmisi ning saate endale meeldejääva ja toreda seikluse. Püsige rõõmsad, püsige terved!
Vaata ka videot:
