Uus valitsus otsustab kütuseaktsiisi tuleviku kevadel

Lõppenud aasta kevadel otsustas valitsus keset kriisi langetada diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisimäära ajutiselt kuni 2022. aasta aprilli lõpuni. Uus valitsus otsustab aktsiiside saatuse kevadel riigi eelarvestrateegia arutelu käigus, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Koalitsioonikõnelusi pidavad Reformierakond ja Keskerakond avaldasid kõneluste esimesel päeval, et kokku on lepitud maksurahus ja uus valitsus maksudes muutusi ei tee. Kuigi sõlmitav valitsusliit makse tõsta ei plaani, kerkivad praeguse seaduse kohaselt diislikütuse, gaasi ja elektrienergia aktsiisid kriisieelsele tasemele tagasi järgmise aasta maist.

Diislikütuse aktsiisi langetamise järel langetasid tanklaketid diislikütuse hinna 0,999 euro tasemele. Kütuseaktsiisi langetamine on küll toonud veofirmad Eestisse tankima, samal ajal on aga langenud aktsiisilaekumine riigikassasse. Näiteks kui 2019. aasta novembris laekus riigile 45,5 miljonit eurot kütuseaktsiisi, siis 2020. aasta novembris vaid 40,3 miljonit eurot.

Riigikogu liikme, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul tuleb teema arutlusele uue riigi eelarvestrateegia koostamisel, kuna selleks ajaks on valminud uus majandusprognoos, mis võtab arvesse ka lõppenud aasta oodatust väiksemat majanduslangust. See tähendab, et maksuteemad tulevad uuesti juhuks märtsi lõpus ja aprilli alguses.

Ärile on aktsiisilangus mõjunud aga positiivselt ja turuosaliste hinnangul võiks naaberriikidest madalama tasemega ka jätkata. Sõerd märkis, et turuosaliste arvamust on alati mõistlik kuulda võtta ning näiteks diisliaktsiisist rääkides on oluline leida mõistlik tasakaalupunkt.

"Aktsiisidega tuleb vaadata mida naaberriigid teevad, Läti koostab ka oma eelarvestrateegiat. Peame arvestame sellega, milline on naaberriikide aktsiisipoliitika," põhjendas ta.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist.

KOMMENTAAR | Diislikütuse aktsiisi langetamise kriitikute hirmud on olnud alusetud

Mart Raamat, Eesti Õliühingu tegevjuht

Ametist lahkuva valitsuse üheks suurimat majandusmõju omavaks otsuseks oli kahtlemata kevadine aktsiisilangetus diislikütusele – kiirkorras tehtud otsus tõi leevendust ettevõtetele aidates neil kulusid kokku tõmmata ja töökohti säästa. 

Kriitikud on madalat kütuseaktsiisi rünnanud väidetega, et kuigi selle mõju majandusele on positiivne, siis sellega kaasneb suur miinusmärgiga hinnalipik riigieelarve laekumiste kontekstis.

Viimased kuud ja nädalad on aga näidanud, et kriitikute hirmud on olnud alusetud – aktsiisimaksu alandamine on toonud järjest kasvavas mahus diislikütuse tankimist Eestisse tagasi. 

Kütusesektor on ammu täheldanud, et meie regiooni kütuseturg toimib ühendatud anumate printsiibil – veondussektor tangib seal riigis, kus kütuse hind soodsam on. Seal juures on riiklikud regulatsioonid kütuse hinda enim mõjutavaks faktoriks – lisaks aktsiisimaksudele ka kütusele kohalduvad biokütusenõuded. 

Sel talvel naudib näiteks Läti diislikütuse tarbija märkimisväärset hinnaeelist, kuna lõunanaabrite kütusele ei tule lisada kallist biokütust. Ometi on Eesti konkurentsitihe kütuseturg suutnud hoida hinna lõunanaabritega võrreldavana ning diislikütuse müügimahud tulevad mühinal Eestisse tagasi. 

Jaanuari kahe esimese nädala diislikütuse müüginumbrid on tervelt 28% kõrgemad kui eelmisel aastal! Sama tendents, ent veidi väiksemate numbritega, on kütuseturult valitsenud ka eelnevatel kuudel.

Peame silmas pidama ka seda, et osad suured tarbijad – näiteks kommertsbussiliinid ja tellimusveod – on koroonapandeemia tõttu siiani praktiliselt välja surnud. 

Seega potentsiaal selleks, et tarbimisnumbrid veelgi tõusevad, on märkimisväärne. Kui numbreid kokku lüüa, siis juba puhtalt suurenenud ja järjest suurenevad müügimahud taandavad madalama aktsiisi negatiivse mõju eelarvelaekumistele praktiliselt täielikult ära. 

Kaudseid mõjusid samuti arvesse võttes võib prognoosida, et tegu on eelarvetasakaalu vaates hoopis positiivse meetmega!