Järgnevalt saad lugeda 14 põneva Põhja-Eesti ringikujulise matkaraja kohta. Pealkirjade peal klikkides leiad pikemad kirjeldused ja ka fotod neist radadest.

Harju maakond, Haabersti linnaosa

8 km pikkune rada algab Harku metsa kirdeservas asuvast parklast vahetult Tähetorni tänava ääres ja kulgeb mööda metsateid ja -sihte. Raja läbimiseks võib kuluda 3-5 tundi. Mitmete peatus- ja puhkekohtadega rada on tähistatud suunaviitadega ja sealt leiab 13 huvipunkti. Rada on ringikujuline ja jõuab lõpuks alguspunkti tagasi, olles läbitav ka lõikudena, näiteks Harku mõisani. Rada tutvustab Harku luitestikku, erinevaid metsa- ja sootüüpe ning Harku mõisa koos liigirikka mõisapargiga.

Harju maakond, Tallinn

4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. 2 kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid. Ära telgi ega tee lõket, prügi võta kaasa. Marju ja seeni korja sildadest ja radadest eemal, et ka järgmine jalutaja näeks metsaande.

Harju maakond, Randvere küla

3,5 km pikkune Tädu loodusõpperada asub Harjumaal Viimsi vallas Randvere tee ääres ja kulgeb mööda metsateed. Raja läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5-2 tundi. Rajal on 9 huvipunkti. Raja alguses on väike parkla ning infostend raja kaardi ja tutvustava tekstiga, raja lõpus on piknikukoht. Rada lõpeb Randvere tee ääres ja raja algusesse on mööda sõiduteed 800 meetrit. Rada on metsanduslik, tutvustatakse erinevaid puuliike ja metsade majandamise etappe — mida, kuidas ja millal tehakse.

Ida-Viru maakond, Konsu küla

Kurtna matkarada algab ja lõpeb Nõmmjärve ääres. Sealses parklas on ka puhkeala kaart. Tähistatud rada asub Kurtna maastikukaitsealal ja tutvustab erinevaid taimekooslusi, maastikuvorme ja järvetüüpe. Kogu matkaraja pikkus on 4,5-5,5 km, mille jooksul näed 12 huvipunkti ning järvi. Matkarajal on erinevate järvede ääres ettevalmistatud lõkke- ja puhkekohad, kus soovi korral saad ka ujuda. Huvitav teada: *Kurtna järvestik, mis paikneb Ida-Virumaal, on Eesti suurim, kus 30 km2 asub 42 järve. *Sportimisvõimalusi (ratta-, rolleri- ja suusarajad) pakub lähedusse jääv Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus.

Ida-Viru maakond, Iisaku alevik

Kotka matkarada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseid vallseljakuid, mis on tekkinud jääaja lõpus kuhjunud setetest. Matkates mööda laudteed näed rabamättaid, siirdesoo taimestikku ja jäänukjärve, tänaseks peaaegu kinni kasvanud veekogu. Raja keskel ja Rüütli soo servas asuvad metsaonnid ning pinda on piisavalt ka telkimiseks. Samas on lõkkekohad ning mõnusad katusealused istumiskohad. Rada saab alguse Iisaku asula lähistelt vanast liivakarjäärist ja lõppeb Rüütli soos Alliku külas. Kogu raja pikkuseks on 7 km, kuid võid matkata ka ainult mööda Rüütli soo 1,5 km pikkust laudteeringi.

Ida-Viru maakond, Iisaku alevik

Agusalu rattarada on ringrada, mis kulgeb Alutaguse Rahvuspargis Ida-Virumaal. Raja kogupikkus on 38 km ja algab ning lõppeb Iisaku looduskeskuse juures. Rada kulgeb mööda Iisaku-Varesmetsa-Imatu-Vaikla teed, kus on vaheldumisi metsa- ja kruusateed. Tähistatud rajal on 26 huvipunkti infotahvlitega, mis tutvustavad Alutaguse vahelduvat maastikku, kus on metsased liivaseljakud, sood ja külad nende peal ning vahel. Raja äärde jäävad ettevalmistatud puhkekohad ja Agusalu lõkkekoht.

Järva maakond, Vissuvere küla

3 km pikkune Väätsa matkarada asub Väätsa looduskaitsealal Järvamaal. Kaitseala eesmärgiks on rabade, siirdesoode ja rabametsade kaitse. Matkaraja algus on tähistatud infotahvliga. Liikudes Väätsa matkarajal saab näha lõiku iidsest Paide-Tallinna taliteest. 1,2 km pikkusel rabalõigul on talitee hästi säilinud. Talitee kohal on turbalasundi keskmine paksus üle 3 m. Mõisa ajal ühendati raba keskosas olevad laukad kraavidega, mis on nähtavad tänaseni, et niisutada Lokuta jõe ülemjooksul olevaid loodheinamaid. Muudetud veerežiimiga laugaste vahelist ala katab harva esinev 100-aastane rabamännik.

Harju maakond, Siimika küla

Valgejärve rada tutvustab Harjumaal Saue valla lääneosas asuvat Valgejärve looduskaitseala ja selle ümber asuvaid loodusväärtusi. Infostendidel ja väikestel tahvlitel on Valgejärve kujunemise kaart ja läbilõige ning metsatüüpide tutvustused. Jalgraja pikkus on 6,5 km ning selle algus ja lõpp asuvad Järveotsa järve kaldal RMK puhkeplatsil. Hea teada: Vaatamisväärsused rajal: Valgejärve järv ja soo, loomade söödakohad, hundiaed, Rukkimägi ja allikad.

Harju maakond, Metsanurme küla

9-kilomeetrine viitadega tähistatud loodus- ja matkaraja algus- ja lõpp-punkt asub Metsanurme külakeskuse juures. Matkaraja maja infostendil olevas postkastis on matkajatele raja juhised. Ajaloo uurimused ja leiud kajastavad piirkonna kultuuripärandit, lisaks on Metsanurme küla ja ümbrus huvitav ka loodushuvilistele. Matkarajal on 2 puhkekohta looduslähedase katusealuse, piknikulaua ja välikäimlaga. Rada võimaldab korraldada ka erinevaid lühemaid retki, selleks soovitame kasutada kohaliku retkejuhi teenuseid.

Järva maakond, Vetepere küla

See raba on Kõrvemaa üks suuremaid rabasid. Rabamassiivi suurus on ca 1000 hektarit. Rohkete laugastega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Kevadel ja sügisel peatub raba laugastikul tuhandeid veelinde. Keset raba lamab Kakerdaja järv. Kakerdaja järvest kolmveerand kilomeetrit ida pool asuv 2,6 ha liigirikka puistuga Hiiesaare soosaar, arvatavalt muistne pelgu- ja ohvripaik. Loodusraja kogupikkusest on laudteega kaetud 4 km. 2020. aastal paigaldati helkurid Kakerdaja raja Kalajärve raja osale (3,4 km). On soovitatav kaasa võtta taskulamp.

Rapla maakond, Velise küla

Õpperajal saad tutvuda Velise piirkonna kultuurilooga. Raja kogupikkus on 70 km, aga saad valida ka kas 30 km vöi 40 km matka. Sobib nii jalgratta kui autoga läbimiseks. Rajaskeemid asuvad Valgus, Nurtus, Konuveres, Velisel ja Sillaotsa Talumuuseumi juures (siit on võimalik ka soetada infovoldik). Tutvu ka Velise Ristija Johannese kirikuga. Külasta Sulu küla ja külakeskust.

Lääne-Viru maakond, Suigu küla

Seljamäe õppematkarada asub Tudusoo maastikukaitsealal. 5,5 km pikkune matkarada kulgeb ümber Punasoo lõunaosa. Õpperada tutvustab Seljamäge, palumännikut, siirdesood ja Põdraallikaid. Rajale jäävad ka puhkepaviljonid ja lõkkeplats. Huvitav teada: raja äärde jääb ka 16.06.2001 Eestit rüüstanud trombi kahjustuse piirkond. 2001. aastal toimunud tormis hävis ca 1500 ha Tudu metskonna metsa.

Lääne-Viru maakond, Käsmu küla

Käsmu matka- ja jalgrattarada asub Käsmu kaptenite külas Lahemaa rahvuspargis. 14 km pikkune tähistatud rada kulgeb Käsmu kabeli juurest Käsmu küla lõpus asuva parklani. Rada teeb poolsaarele ringi peale tutvustades 1500 aastat tagasi merest eraldunud Käsmu järve ja poolsaare värvikat loodust.

Lääne-Viru maakond, Oandu küla

Oandu loodusmetsarada asub Oandul Lahemaa rahvuspargis. Raja läbimiseks kulub ca 2 tundi. 4,7 km pikkune Oandu loodusmetsarada tutvustab vanu rannamoodustisi, põlismetsa, erinevaid metsa tüüpe ja metsloomade tegutsemise jälgi.

Allikas: Puhka Eestis