Sarnast teed on läinud ka maailma mõjuvõimsaim majandus ehk USA. Uus president Joe Biden kinnitas koroonakriisi kolmanda toetuspaketi summas 1,9 triljonit USA dollarit. Erinevus Euroopaga seisneb selles, et USA-s suunatakse suur osa toetusest otse inimestele.

Käesoleva paketi raames kantakse USA-s igale inimesele 1400 dollarit. 2020. aasta kevadel maksti otsetoetust 1200 ja detsembris 600 dollarit inimese kohta. Loodeti, et inimesed hakkavad toetuse tõttu jälle aktiivsemalt tarbima ja see aitab majanduse uuesti kasvule.

Raha tegelikult aktsiaturgudele ja krüptoraha ostmiseks

Praktikas oleme näinud, et sellest rahast suur osa on liikunud hoopis aktsiaturgudele ja krüptovaluuta ostmiseks. On väga positiivne, et järjest rohkem inimesi tunneb huvi investeerimise vastu. Oht peitub aga selles, kui investeerimisotsuseid tehakse ainult kasvutrendi jälgides, riske analüüsimata. Viimase viie kuu jooksul on investorid paisanud turule 569 miljardit USA dollarit.

Seda on rohkem kui viimase 12 aasta jooksul kokku, kui investeeringute kogumahuks oli 452 miljardit dollarit. Öeldakse, et raha läheb sinna, kus see kasvab. Seda kinnitavad S&P 500, Dow Jones’i ja Nasdaqi indeksid ning krüptomaailma esindajad bitcoin ja ethereum, mis on kõik jõudnud rekordtasemele.

Teisalt on rahatrükk viinud selleni, et ka globaalne võlg on kasvanud rekordini ehk 281 triljoni USA dollarini, moodustades üle 355 protsendi globaalsest SKP-st. Võrdluseks, 2013. a alguses eelmise kriisi järgselt oli see näitaja 210 triljonit USA dollarit. Võlg kasvab hoogsalt, aga majanduskasv ei taha järgi tulla. Kui eelmise kriisi üks õppetunde oli, et võlg ei saa lõputult kasvada ja seda tuleks hakata vähendama, siis tegelikkuses on läinud hoopis vastupidi.

Oleme huvitavas olukorras, kus majanduslangust kompenseeritakse raha juurdetrükiga ja riigi võla kasvatamisega. Nende meetmete eesmärk on olnud ühene – majandus uuesti käima saada. Samas pole see raha jõudnud niivõrd ettevõtete käekäigu ja majanduse paranemisse kui jaeinvestorite emotsionaalsesse käitumisesse aktsiaturgudel ja krüptomaailmas.

"See kriis otsetakse välja"

Täna tekitab meedias pealkirja mitte ainult see, kui palju ettevõte viimases kvartalis või aastal kasumit teenis, vaid ka see, et firma ostis bitcoin'i. On tekkinud isegi ettevõtete edetabelid, mis toovad välja, kui palju on firmad investeerinud bitcoin'i või mõnda alternatiivsesse valuutasse.

„See kriis ostetakse välja,“ ütles möödunud aasta keskel Viljar Arakas, kellest on tänaseks saanud Coop Panga nõukogu liige. Olin selle väite osas algul skeptiline, aga täpselt nii on läinud. Ameerika investeerimispanga JPMorgani juht Jamie Dimon sõnas hiljuti, et praegu toimuvast rahatürkist tekkinud buum võib kesta kuni 2023. aastani. Loodame, et see nii ka läheb ja tänastest muredest ei saa homsed mured.