Matkavarustus edasijõudnutele ehk Mis tuleb pikemale metsaseiklusele kindlasti kaasa võtta
Kui on plaanis mõnetunnine jalutuskäik matkarajal, polegi vaja enamat kui telefon ühte, küpsised teise tasku ning veepudel näppu. Kui aga sukelduda looduse rüppe ööpäevast kauemaks, tuleks kaasa võtta terve hulk tarvikuid, mis teie viibimise mugavaks teevad ning kes teab, ehk elugi päästa võivad.
ÖÖMAJA
Magamiskoti alla okaspuu okstest pehmendus ning tokkidega fikseeritud telkmantel katuseks ning ongi ühekohaline hotellituba kasutusvalmis. Täpselt seal, kus te seda vajalikuks või võimalikuks peate. Telkmantlit asendab või täiendab ka näiteks 2x2 meetrit koormakilet või tarpi. Keelatud pole ka telk, kui tahad ja viitsid seda kaasas kanda.
TÖÖRIISTAD
Kõige tähtsam riist on nuga. Pikemal matkal sellest lähtuvalt siis fikseeritud teraga nuga. Sellega saate nii vajalikud lõiked ära teha, kui ka näiteks puid lõhkuda. Lisaks noale ka mingisugune multitööriist. Puhuks kui on näiteks vaja konservikarpi avada, traadijuppe kokku keerata või muu taoline operatsioon sooritada.
Hea abivahend on ka otsmikulamp. Aga miks mitte taskulamp, võib siinkohal küsida. Sest otsmikulamp jätab käed vabaks ja looduses on teatavasti kätega alati midagi paremat teha kui lampi hoida. Ja lambi juurde käivad lisapatareid. Eriti veel puhul, kui teil on kaasas lapsed, kes päevavalges lambi tühjaks on mänginud.
Loomulikult ei anna igasugune valgus veel sooja. Selleks on vaja tuld. Ja et tuld saada, on vaja tuletegemisvahendeid, mille hulgast kõige kindlam on tulepulk. See töötab iga ilmaga, ei karda vett ega tuult. Küll aga eeldab see teadmisi kasutamise kohta. Sestap, kui tulepulgaga süütamise kogemus puudub, on mõistlik võtta kaasa ka alternatiivsed vahendid nagu tulemasin ja tikud.
Tassi toitu kaasas palju tahes, ühelt maalt saab see ikka otsa ning tuleb juurde hankida. Ning looduses ei ulata keegi üle leti vorsti — ise tuleb söök kätte saada. Vast üks lihtsamaid mooduseid taimede kõrval on kalapüük. Sestap paki kotti kalapüügivarustus. Õngeritv sulle tõenäoliselt kotti ei mahu. Ja pole vaja ka. Selle lõikad lepavõsast. Küll aga võta kaasa tamiili, konkse ja tina.
Et kalapüügiks tarvilikud ussikesed maa seest kätte saada, on sul vaja labidat. Jällegi, labida valikul lähtu selle kompaktsusest. Hea kui see oleks näiteks kokkuvolditava varrega, et vähem ruumi võtaks.
Ning kui jutt juba tõsisematele tööriistadele läks, siis oleks mõistlik kaasa võtta ka kirves. Puss sobib küll peenemate puude langetamiseks aga kui on vaja toekamaid palke, näiteks varjualuse ehitamiseks, siis päästab kirves päeva.
Ning saag, sellega saad kirvetööst jäänud robustsed lõiked ära siluda. Aga jällegi, mõistlik on otsustada taskusse või kotti mahtuva voldiksae kasuks.
Kirve, sae ja labida pruukimisel muidugi valige hoolega aega ja koht — võõras metsas, kui pole just hädaolukord, midagi langetada või püstitada ei tohi.
Küll aga võite kus iganes oma isiklike pükse või muid esemeid paigata. Kui teil on, millega paigata. Et oleks, võtke kaasa niit ja nõel. Niit ja nõel on muidugi virkadele ja osavatele. Lihtsalt osavad kasutavad asjade kokkutõmbamiseks nipukaid. Neid ei ole kunagi liiga palju.
Veel üks tarvik, mida teil kindlasti vaja läheb just siis, kui teil seda kaasas ei ole, on nöör. Mida nööriga teha saab? Nööriga on ainult üks reegel — seda ei saa ees lükata. Enam vähem kõike muud saab sellega teha.
Ja ärge unustage kaasa võtmast köit. Ning kuna te juba teate, mille jaoks nööri kasutada saab, siis köis sobib samadeks asjadeks. Aga tulemus saab tugevam.
NAVIGATSIOON, SÖÖK ja JOOK
Pikemalt ringi uidates on hea, kui teil on kaasas ka kompass ka kaart. Isegi kui te kompassi varem kasutanud pole, säästab see teid eksimise korral sihitust ringiratast trampimisest. Ainus mida teadma peate, on see, et kompassi punane nooleots näitab alati põhja. Ning kaardilt saate teada, kui kaugel on lähim veekogu, põllulapp või asula. Need on teadmised, mis võivad väga oluliseks osutuda.
Näiteks veekogu pole mitte ainult potentsiaalne looduslik kalalett, vaid ka piiramatu joogivee allikas. Juhul, kui teil on kaasas veepuhastusvahendid. Ükskõik siis, kas tabletid või filter. Võtke need kaasa, eks, sest rohkem kui sööki, vajab inimene vett. Ööpäevane umbes 30ml iga kilogrammi kohta. Ehk siis 70 kilone inimene vajab ööpäevas 2 liitrit vett. Kui tahate valmistada ka toitu, peaks veevaru veelgi suurem olema. Mõistlik on veel hoida näiteks veega täidetud plasku kiireks janukustutamiseks ning siis veel paar liitrit lisaks. Nõnda peaksite päeva-paar vastu pidama küll.
Aga eksite, kui arvate et vesi on tingimata teie liitlane. Vesi võib olla ka vastane. Kui ta näiteks taevast alla sajab ja ähvardab teie varustuse läbi leotada. Et seda vältida, on mõistlik kaasa pakkida ka suureamahulisem prügikott. Sellest saate, kasvõi eelmainit nipukate abil enda kotile vihmakindla katte meisterdada.
Seljakotti pakitav toit võiks olla kaalult kerge, ent samas energiarikas. Sestap on mõistlikum eelistada dehüdreeritud eineid, mille energiasisaldus 100 grammi kohta umbkaudu 500 kcal. Ehk siis päevaks piisab kolmest-neljast pakist. Kiireks toitumiseks on head ka müslibatoonid.
Loomulikult ei maksa siinkohal ära unustada ka söögiriistu. Kui on valida lusika või kahvli vahel, siis võtke kindlasti lusikas. Veel parem valik aga oleks neid ühendav tarvik ehk spork (ingl spoon+fork), maakeeli lihtsalt kasikas. Keraamiliste või metallist nõude asemel eelista korduvkasutatavaid plastikanumaid. Näiteks suuremat sorti voldiktassi, mis ühtviisi hästi nii supi kui prae söömiseks aga ka joomiseks. Plastiknõudest veelgi parem on aga metallist katelokk. Kaalub küll rohkem, kuid tulel vett keeta või süüa teha oluliselt mugavam. Ja loomulikult tasub kaasa pakkida ka gaasipõleti või piiritusepriimuse, juhuks kui lõket teha pole võimalik või lubatud.
(KRIISI)KOMMUNIKATSIOON
Aga milleks kompass ja kaart, kui on olemas GPSi ja kaardirakendustega telefon. Õigus! Eeldusel, et telefoni aku pole tühi ja levi ulatub teie asukohta. Ja võib olla üsna kindel, et telefoniga navigeerides selle akut väga kauaks ei jätku. Et oma võimalusi parandada, võiks — kui juba telefon kaasas on ja see peab kaasas olema — olla sellele laadimiseks ka akupank. Ent isegi sellisel juhul oleks mõistlik hoida telefoni hädapäraste kõnede jaoks ning navigeerimiseks ikkagi kaarti kasutada.
Aga kui on nii, et telefon on tühi ja akupank samuti, aga on endast vaja kuidagi märku anda? Siis on abiks alternatiivsed signaliseerimisvahendid. Nagu näiteks vile ja peegel. Need nüüd küll selleks puhuks, kui te tahate, et teid leitaks ja pole muud võimalust enda asukohast märku andmiseks. Siis sobib päästehelikopteri piloodi silma lastud päikesejänku hästi. Või terav vile, mis muust loodushäälte foonist eristub.
Samal, endast märku andmise eesmärgil töötab ka märkmik ja kirjutusvahend. Näiteks saate otsimismeekonnale soovi korral mingisse kohta, kust te usute, et teid otsitakse, oma järgmise laagripaiga koordinaadid jätta.
RÕIVAD JA MEDITSIIN
Kui üheks ööks metsa minnes võtsite kaasa vaid varusokid, siis pikemale rännakule minnes on korralikul Nipernaadil kotipõhjas ka varupesu. Sama loogika järgi, et kui üks paar saab märjaks või muutub muul moel ebasanitaarseks, saate selle värske vastu välja vahetada ning kuivema ja puhtama tundega saatusele ning päikeseloojangule vastu astuda.
Ja ehkki riietuda tuleks juba teele asudes kihiliselt, nõnda et vastavalt temperatuurile oleks võimalik kihte eraldada ja siis jälle juurde lisada, on hea, kui igaks juhuks on kaasas veel üks soe kampsun. Sellega saate kompenseerida kasvõi oma magamiskoti temperatuurilisi vajakajäämisi.
Ükskõik kui soe kampsun aga ei saa garanteerida, et te haigeks ei jää. Või siis endale mõne töövahendite arsenalis leiduva esemega viga ei tee.
Et tohterdatud haavaga on parem liikuda kui tohterdamata haavaga, siis olgu teil kaasas ka esmaabivahendid. Peotäis plaastreid, rull sidet, jood haavade puhastamiseks, söetabletid kõhuhädade puhuks ning valuvaigistid. See peaks hoidma sind liikumas. Ning värskes õhus liikumine on tervisele kasulik.
Ning loomulikult ei maksa ära unustada ka tualettpaberit. Sihipäraseks kasutamiseks. Ja vajadusel ka tulehakatuseks. Aga sellisel juhul siis seda osa paberist, mida ei ole eelnevalt sihipäraselt kasutatud.
Ning mis on see, mida üks korralik inimene teeb igal õhtul ja hommikul? Peseb hambaid. Isegi, või just eriti looduses olles. Sest naeratus, eriti kui see on puhas ja valge, võib võita kurja. Ja lisaks mõjub enda hügieeni eest hoolitsemine hästi moraalile. Ja kui vanni võtta või duši all käia ei saa, siis vähim, mida teha saab, on hambad puhtaks pesta. Seega hambahari ja pasta olgu kaasas.
MUU
Loomulikult on kogu eelnevalt loetletud kraam vaja kuhugi pakkida. Tõenäoliselt mahuks see ka kahte kilekotti. Aga mõistlikum on siiski ladustada see seljakotti. Hea, kui seljakott oleks erinevate sektsioonidega, nõnda et saaksite asjade grupid üksteisest eraldada, nõnda et te ei peaks näiteks WC-paberit otsima kusagilt koti põhjast priimuse ja magamiskoti vahelt.
Lisaks tasub veel kaasa võtta sularaha ja dokumendid. Metsas karu teile küll mett ei müü ja hunt dokumente ei kontrolli, aga mingil hetkel võite oma rännakutel sattuda asustatud punkti, kus nende vahendite olemasolu vajalikuks võib osutuda.
Vaata ka videost, mida pakkida matkakotti:
