Luminori Eesti jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul tasub tänase olukorra mõistmiseks esmalt vaadata veidi ajas tagasi. Viimased neli aastat on Tallinnas, mis moodustab ca 50% kogu kinnisvaraturust, olnud pakkumine stabiilne – keskmiselt tekib juurde 2500 uut korterit aastas. Keskmine kuine müük on seejuures püsinud 200–250 korteri juures. Möödunud aasta lõpus kasvas aga müük hüppeliselt 400 korteri peale kuus, mis on erakordne. 2020. aasta lõpuga tuli seega Eestis uusi kortereid juurde vähem, kui neid ära müüdi.

„Tavalises turuolukorras müüakse elamufond reeglina ära ühe aasta jooksul, mis tähendab, et turul on pidevalt 12 kuu jagu kortereid pakkumises. Täna on nõudlus kasvanud selliselt, et kui homme ühtegi korterit valmis ei saaks, siis viie kuuga oleksid kõik vabad korterid Eestis endale omaniku leidnud,” selgitas Rebane.

Rebase sõnul on korterite otsalõppemine siiski võrdlemisi ebatõenäoline, kuna arendajad ei istu kunagi käed rüpes. „Ühe kortermaja ehitamine võtab koos planeerimisega aega umbes kaks aastat. Kui arendaja tunnetas eelmise aasta juulis, et nõudlus on tegelikult olemas ja pani projekti käiku, siis selle aasta lõpuks võib tal olla valmis arendus, mida saab müüa,“ selgitas ta. „Kui mitte sügiseks, siis järgmise aasta jaanipäevaks on oodata uute korterite pakkumise kasvu.“

Rebase sõnul on hakanud kasvama inimeste laenujäägid ning samal ajal on kasvanud ka palgad, mis tähendab, et laenude tagasimaksete osakaal palkade kogusummast on vähenenud. Kui eelmise majanduskriisi ajal läks inimeste palkadest laenumakseteks 30–35%, siis täna on vastav protsent 15 juures. „Põhimõtteliselt on laen palga kohta täna odavam, inimesed on suutnud oma elujärge kiiremini parandada,“ ütles ta, lisades, et kinnisvarahinnad praeguselt tasemelt allapoole suure tõenäosusega ei lasku ning selleks pole ka põhjust.