Seiklema koos pere pisimatega: 13 raba- ja matkarada, mida saab läbida ka lapsevankriga
Järgnevalt saad lugeda 13 põneva lapsevankri ja ratastooliga läbitava matkaraja kohta. Pealkirjade peal klikkides leiad pikemad kirjeldused ja ka fotod neist radadest.
Tartu maakond, Padakõrve küla
Mööda metsasisest kruusateed kulgev matkarada tutvustab sipelgate elu. Liigutakse vaid mööda kruusateed, mille ääres on teabetahvlid ja sipelgapesade juures vastavad sildid-viidad. Rada võib läbida ka sõidukiga. 3,6 km pikkune rada algab tee ääres oleva infotahvli juurest. Matkarada asub Padakõrve looduskaitsealal, mille olulisemad väärtused on Eesti üks võimsaim laanekuklaste asurkond, mitmekesised metsakooslused ning mitmekülgne maastik. Kaitseala eesmärk on laanekuklaste asurkonna, teiste kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsakoosluste ning Kärgandi mõhnastiku kaitse.
Põlva maakond, Kiidjärve küla
Rabamatk sobib hästi soode arengu ja taimestikuga tutvumiseks ning männikultuuride vaatluseks. Ringikujuline 1,8 km pikkune õpperada keerleb ümber Valgesoo raba. Rajast umbes 1 km on korralik laudtee. Õpperajal on vaadeldavad rabataimestik, vanad metsakultuurid, nn parunimännikud ja metsakuklasterikas metsaserv. Rajal liikumise lihtsustamiseks on rajaskeem ja värvimärgid puudel. Matkaraja alguses on avatud uus vaatetorn. Valgesoo raba esindab ühte Lõuna-Eesti 21st avastamist väärt paigast, mis on tähistatud National Geographicu kollase aknaga ning mida soovitatakse loodushuvilistel külastada.
Rapla maakond, Rapla linn
Vesiroosi terviserada on 900 m pikkuses valgustatud. Looduslik treeningurada on 2,2 km. Siin saad kepikõndi teha või maastikuratta sõitu harjutada. Raja algus ja lõpp on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi parkla kõrval. Talvel on siin lastele tore kelgumägi, radu saab ka suusaradadena kasutada. Suvel on siin ka suplemisvõimalus. Ujumis-sillalt on turvaline vette minna. Savise põhja tõttu on vesi hägune. Soovi korral saad terviseraja kõrval asuva Sadolin Spordihoone teenused kasutada. Toimuvad erinevad treeningud. Rapla linna ainuke avalik saun asub spordihoones. Tule looduserüppe tervist kosutama!
Harju maakond, Aegviidu alev
Sõõriksoo loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ning sobib kergemat rada soovivale matkajale, sest asub RMK Aegviidu külastuskeskuse vahetus läheduses ja raudteejaama ligidal. 800 m pikkusel laudteed on võimalik läbida ratastooli ja lapsevankriga, aga kui tahad pikemalt turbarappa jalutada, siis tuleb teekonnaks 1,5 km. Sellel ringikujulisel õpperajal võib näha lisaks rabamaastikule veel kõdusoometsa, turbaraba vanade turbaaukudega, loomade ja lindude tegevusjälgi. Suviti võib pikemal lõigul ka rästikuid näha. Raja kõrval leidub nii mustikaid, sinikaid, murakaid kui ka muid rabamarju.
Põlva maakond, Mehikoorma alevik
Mehikoorma sadama ja tuletorni vahelisele alale on rajatud ringjas, erinevatel kõrgustel asuv kolme erineva lahendusega tee, et külastajad saaksid nautida Peipsi järve võlusid ja tutvuda sealse loodusliku keskkonnaga. Teed on paigutatud nii, et kasutaja saab läbida katkematult u 1,3 kilomeetrit, alustades ja lõpetades samas paigas. Mitmekülgne rada hõlmab endas nii tõstetud puitkõnniteed, madalat laudteed järveäärsel niiskel pinnasel ning sillutatud kergliiklusteed sadama akvatooriumi kõrval. Laiematel platvormidel on võimalus piknikku pidada või pikemalt peatuda, et ümbritsevat loodust jälgida.
Tartu maakond, Elva linn
Elva linna südames paikneb looduskaunis Arbi järv, mis pakub seda ümbritseva rikka taimestiku, valgustatud loodusradade ning männimetsaga silmailu ja tegevusi kõigile möödujaile. Järve ümbritsev ringikujuline 1,2 km pikkune kruusakattega loodusrada võib alustada rannast ning see sobib hästi jalutamiseks, jooksmiseks ja rattasõiduks. Järve lõunaküljel paiknevad kesklinn, supelrand ja keskväljak skatepargi ning spordi- ja mänguväljakuga. Lisaks kultuurikeskus konverentsi- ja näitustesaaliga ning turismiinfo. Lääneküljele jäävad koolimaja ning spordihoone, loodenurga lähedal asub Elva lauluväljak.
Põlva maakond, Nohipalo küla
Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata tavalisemaid sootaimi: hanevits, küüvits, kukemari, sookail ja tupp-villpea, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Hea teada: Meenikunno matkarajal Päikseloojangu metsamajast kuni Suur Soojärveni on ehitatud uus laudtee. Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga.
Harju maakond, Tallinn
4 km pikkune rada kulgeb mööda pinnase- ja laudradu läbi erinevate metsatüüpide, üle kanalite ja allikate. Männikupoolses osas asub 10 meetri kõrgune vaatlustorn, kus saab jalgu puhata. Rada on kuiva jalaga läbitav igal aastaajal. 2 kilomeetri pikkune laste- ja invarada kulgeb suures osas mööda pinnatud teed ja on tervenisti koos platvormidega läbitav lapsevankri ja ratastooliga. Mõlemale raja osale on paigaldatud kohalikku loodust tutvustavad infostendid. Ära telgi ega tee lõket, prügi võta kaasa. Marju ja seeni korja sildadest ja radadest eemal, et ka järgmine jalutaja näeks metsaande.
Viljandi maakond, Aimla küla
Parika väikejärve rada on kuulus oma südamekujulise rabajärve poolest. Rada kulgeb vahelduvas metsakoosluses ning tõuseb rabarinnakule, kus on võimalus piknikku pidada koos suplusega noorendava toimega rabajärves. Ringjas rada lookleb ümber järve mööda laugastest ja rikkalikest marjakohtadest. Lai hakkpuidust rada sobib hästi gruppidele ja liikumisraskustega inimestele.
Ida-Viru maakond, Iisaku alevik
Alutaguse rahvuspark asub Alutaguse madalikul, siin on läbi aegade suured metsa- ja soomaastikud ning hõre inimasustus, ja nii ka tänapäeval. Rahvuspargi idapiiril voolab Eesti suurim — Narva jõgi ja lõunakaares limpsab üle 30 km pikkust liivaranda Peipsi järv. Tasast pinnamoodi ilmestavad mõhnastikud, oosistikud ja luitestikud, siin on Eesti ainsad mandriluited. Alutaguse rahvuspargis on mitmeid puhkekohti ja matkaradu. Iisaku looduskeskuse töötajad tutvustavad rahvusparki ja viivad tellimisel läbi erinevaid looduse- ja keskkonnateemalisi õppeprogramme.
Harju maakond, Randvere küla
3,5 km pikkune Tädu loodusõpperada asub Harjumaal Viimsi vallas Randvere tee ääres ja kulgeb mööda metsateed. Raja läbimiseks rahulikus tempos kulub 1,5-2 tundi. Rajal on 9 huvipunkti. Raja alguses on väike parkla ning infostend raja kaardi ja tutvustava tekstiga, raja lõpus on piknikukoht. Rada lõpeb Randvere tee ääres ja raja algusesse on mööda sõiduteed 800 meetrit. Rada on metsanduslik, tutvustatakse erinevaid puuliike ja metsade majandamise etappe — mida, kuidas ja millal tehakse.
Viljandi maakond, Tipu küla
Koprarada algab Soomaa rahvuspargi looduskeskuse juurest ning viib metsa, koprakuhilate ja -tammide juurde. Kogu raja ulatuses on võimalik näha kobraste elutegevuse jälgi — nende langetatud puid ja ehitisi. Raja lõpupoole saab tutvuda erinevate taimekooslustega.
Saare maakond, Kuressaare linn
Kuressaare Tervisepark paikneb 36-hektarilises metsatukas. Tervisepargis ootavad Sind 0,6 km, 1 km ja 2 km pikkused valgustatud jooksu- ja suusarajad. Rajad on kaetud saepuruhakkega. Suvel saad kasutada jooksu- ja matkaradu, talvel liuvälja ja suusaradasid. Tervisepargis lastele ka kelgumägi.
Allikas: Puhka Eestis
