Mures eestlased: arved kasvavad kiiremini kui palgad
(56)
Uuring näitab, et kasvav inflatsioon võib viia tarbija finantsilise seisu senisest halvemaks. Koguni 69% eurooplastest ütleb, et nad on mures inflatsiooni mõju pärast nende rahalisele heaolule. See näitaja on tõusnud Lõuna-Euroopas 79% ja Ida-Euroopas 76%, võrreldes Kesk- ja Põhja-Euroopaga, kus see näitaja on 65%. Paljudel tekiks märkimisväärse hinnatõusu korral raskusi toimetulekuga. 22% eurooplastel jääb pärast arvete tasumist palgast alles alla ühe viiendiku.
Intrumi uuring leiab, et inflatsiooni kasvades kardab 12% eestlastest, et nende sissetulekust jääb pärast arvete tasumist alles alla kümne protsendi ning tõenäoliselt oleks paljudel raskusi üldise hinnatõusu korral. Eestlaste seas on eriti haavatavad leibkonnad, mille igakuine kogusissetulek jääb alla 600 euro.
Tasumata jäänud arved
„Me räägime Intrumis iga päev enam kui 250 000 võlgu jäänud inimesega. Meie kõige olulisem ülesanne on leida hea ja jätkusuutlik lahendus kõigile asjaosalistele. Nagu tänavusest küsitlusest näeme, on osa tarbijaid viimase aasta jooksul sattunud keerulisse finantsolukorda ja neil on olnud raskusi oma arvete õigeaegse tasumisega. Oleme näinud, kuidas pandeemia on olemasolevat ebavõrdsust süvendanud, see kajastub ka uuringus. Finantsprobleemide lahendamiseks soovitame tarbijatel võimalikult vara abi otsida,“ ütleb Euroopa juhtiva krediiditeenuste haldusettevõtte Intrum Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.
Iga kuues eestlane ütleb, et viimase 12 kuu jooksul on tal jäänud arve õigeaegselt tasumata, mis on peaaegu poole vähem kui Euroopa keskmine. Vaadates COVID-19 mõju Eesti tööhõive olukorrale, leiab uuring, et see tõusis sissetuleku kaotanute puhul 27% ja töötamise lõpetanute, kuid puhkusetasu saanud inimeste puhul 25%, mis viitab sellele, et meetmed majanduse toetamiseks pandeemia ajal ei ole maksekäitumist oluliselt mõjutanud.
Peamiseks arve maksmata jätmise põhjuseks on unustamine ning veidi suurenenud põhjus rahapuudus (42%). Mõned seisid silmitsi tehniliste probleemidega, mis ei võimaldanud arvet õigeaegselt tasuda (2020. aastal oli see näitaja 11%). COVID-19 tõttu saamata jäänud tulu on olnud arvete tasumata jätmise põhjuseks 8% juhtudest.
Kõigist Eesti elanikest, kes pole viimase 12 kuu jooksul tasunud õigel ajal rohkem kui ühte arvet, kirjeldab 70% seda kui ühekordset sündmust ja 30% kui regulaarset juhtumit.
Hea lugeja, anna meile teada, kui palju on kasvanud sinu arved see aasta võrreldes eelmise aastaga aadressile vihje@delfi.ee.
