Osa Estonia asitõendeid jäi kapo kätte? (täiend)
Kõige olulisemaks täiendavaks teabeks peab Reinsalu Rootsi riigi poolt läbi viidava juurdluse tulemusi, mille avaldamise tähtaeg on 21. jaanuaril. Sama on rõhutanud ka peaminister Juhan Parts, kes loodab sel ajal Stockholmis viibida.
Teiseks soovib komisjon teada, kuidas on Eestis sätestatud Estonia hukkumist puudutavate dokumentide säilitamine ja arhiveerimine.
Nimelt oli kaitsepolitsei maksu- ja tolliameti direktori Aivar Rehe sõnul tollasest tolliametist ära viinud Estoniat puudutavaid dokumente. Seetõttu on vajalik ka kapo ametnike ülekuulamine.
Kaitsepolitseiameti komissar Henno Kuurmann teatas Delfile, et Estonia uppumise asjaolude uurimiseks algatatud kriminaalasjas viis eeluurimist läbi Keskuurimisbüroo ning siseministri käskkirjaga olid uurimisgruppi määratud ka mitmed kaitsepolitsei töötajad.
Juhul kui kaitsepolitsei selle kriminaalasja eeluurimise raames mingid dokumendid tollist uurimistoimingute käigus ära võttis, edastati need nimetatud kriminaalasja uurimist juhtinud Keskuurimisbüroole ning seega peaksid kõik materjalid asuma kriminaaltoimiku juures.
Kuurmann ei pea tõenäoliseks, et uurimise seisukohalt olulised dokumendid kaitsepolitseisse seisma oleks jäänud.
Kaitsepolitseile ei ole teada, milliseid väidetavaid dokumente tolliameti peadirektor Aivar Rehe silmas pidas.
Reinsalu rõhutas, et riiklik uurimiskomisjon kutsutaks kokku sõjatehnika veo, mitte Estonia uppumise põhjuste selgitamiseks. Seda rõhutas ka uurimiskomisjoni kokkukutsumise idee välja käinud Keskfraktsioon.
Eelnõu algataja esindaja, riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp teatas Delfile, et erikomisjoni moodustamise eelnõu ettevalmistamse käigus kõlasid põhiseaduskomisjonis mitmed vägagi kummastavad väited, mis sunnivad riigikogu erikomisjoni moodustamise algatusse senisest veelgi tõsisemalt suhtuma. „Sisuliselt muudavad selle ainuvõimalikuks viisiks lahendada erinevate institutsioonide vastutusalas tekkinud lühiühendused. Ja kui vaja, siis ka algatama uurimisraporti taasavamine.”
Sepp loodab, et valitsus ei peida ennast Rootsi riigis toimuva sisejuurdluse taha, vaid annab endale selgelt aru sellest, et kõige Eesti riigis toimuva uurimine on esmajoones Eesti pädevus ja ei sõltu Rootsi valitsustest. „Seega ei saa neid ka üksteisega siduda. Küll võib Rootsi anda Eestile olulist, kuid täiendavat informatsiooni, mis aga ei välista Eesti vastutust inimeste ees.”
„Sõjatehnika vedu parvlaeval Estonia on Rootsi riigiasutused ametlikult kinnitanud, kuid Eesti Tolli- ja Maksuamet väidab tänaseni, et neil puudub selle kohta igasugune dokumentatsioon. Oleks vist ka imelik oodata, et vahetult pärast laevahukku kaitsepolitsei poolt teostatud dokumentide võetust ning 2001-2002. a. kui säilitamisele enam mittekuuluvate dokumentide hävitamist võiks sellest ametist leida “kirjalikke dokumente” salakaubaveo kohta,” jätkas Sepp.
„Peaminister Juhan Partsi väitel on aga valitsusele kinnitatud ka teistest riigiasutustest, et neil puuduvad “kirjalikud dokumendid” sõjatehnika veo kohta. Just nimelt salakaubaveo kohta, millisena see fakt olnuks Eesti õigusruumis kvalifitseeritav,” lisas ta.
Sepa sõnul oleks huvitav teada, palju ja milliste salakaubaveo juhtumite kohta üleüldse Eesti riigiametites “kirjalikke dokumente” leidub. „Liiatigi, kui nende olemasolu ei ole soovitud juba aastaid tagasi kindlaks teha nagu see Estonia uurimise puhul ilmselt oli.”
Tema hinnangul on alust oletada, et Eesti riigi valduses ei ole täielikku dokumentatsiooni üleüldse neist töödokumentidest, mis olid laevahuku põhjuste selgitamisel raporti koostamise aluseks.
Peaminister on palunud ministeeriumitel korraldada siseuuringuid. “Oleme eri ministeeriumitelt palunud kinnitust, kas neil on kirjalikku infot, et tõestada väiteid, millele on Rootsis vihjatud,” nentis Parts. “Asjasse puutuvad ministrid on kinnitanud, et neil pole kirjalikku informatsiooni asja kohta.”
Uurimiskomisjon peaks käsitlema Rootsi riigi poolt sõjatehnika väljaviimist Eestist või Eesti kaudu ning Eesti ametisikute osa nendes vedudes.
Uurimiskomisjoni töösse soovitakse kaasata kõigi Riigikogu fraktsioonide esindajad ning komisjoni töö peaks lõppema hiljemalt 2005. aasta 15. septembriks, mil tuleb esitada komisjoni lõpparuanne riigikogule heakskiitmiseks.
Rootsis on väidetud, et uppunud Estoniaga veeti salajast Vene sõjamaterjali, mida Rootsi tollil polnud luba avada.
Estonia uppus Läänemerel 1994. aasta 28. septembri öösel teel Tallinnast Stockholmi. Õnnetuses hukkus 852, laevalt pääses eluga 137 inimest.
