Põhimõtteliselt on Kallasel ju õigus, et igaüks ei vaja abi ja automaatne toetuste maksmine vähendaks summat, mida saab maksta neile, kes päriselt abi vajavad. Kirjutasime meiegi eelmise nädala juhtkirjas: „Riik ei tohi end vaeseks maksta. Lõppude lõpuks kasutab ju elektrit nii otse kui ka kaudselt iga inimene, kelle taskust see hüvitis viimaks tuleb.”

Paraku on Kallas osanud väljendada oma mõtteid viisil, mis ajab inimesi närvi ja võib vallandada isegi valitsuskriisi (vt „Kaja Kallase kooliraha on väga kalliks maksma läinud”, EPL-i veeb 14.1). Selle tulemusel keerleme endiselt vaidlustes, kui palju ja kellele energiakulusid ikkagi hüvitada. Alternatiivsete ettepanekutega tulistavad valitsust nii opositsioonierakonnad, koalitsioonipartner kui ka Kallase enda erakonnakaaslased.

Hüvitamisdebatt pidanuks hiljemalt aastavahetuseks kõiki enam-vähem rahuldava tulemusega peetud saama.

Hüvitamisdebatiga pidanuks hiljemalt aastavahetuseks ühele poole saama. Börsihindadest oli aimata, mis masti arve tarbijad detsembri eest saavad. Praegu saaks siis juba tegeleda energeetika keskmise ja pika perspektiiviga – tagada, et säärast masshüvitamist järgmistel talvedel enam vaja ei lähe ja et Eestist saaks uuesti elektrit eksportiv riik.

Rahandusministeerium lasi väga kiiresti valmistada veebikalkulaatori, kust inimene saab teada, kui suurt energiahüvitist ta praeguste reeglite järgi saada võiks. Hüvitamisvaidlusele raamide seadmiseks aitaks, kui rahandusministeerium teeks samamoodi puust ja punaseks, kui palju rohkem maksu- ja CO2 kvoodi raha ning riigifirmade dividende energia hinnahüppe tõttu riigieelarvesse laekub. See oleks summa, mida toetusskeemide kaudu praegu tagasi ja ümber jagada, võimaluse korral üht-teist ka investeeringute tarvis jättes.