Kaitseministeeriumi pressiesindaja Kai Simson selgitab, et Neugrundi harjutusala on kaitsevägi kasutanud alates 2000. aastast, selle olemasolu on arendajatele olnud teada ning plaanide tegemisel on nad pidanud sellega arvestama. Neugrundi tuulepargi mõju radaritele on hinnatud 2010. ja 2017. aastal ning tulemustest selgus, et planeeritav meretuulepark jääks radari kattealasse ning mõjutaks radarit negatiivselt.

„Juba 2010. aastal keeldusime tuulepargi rajaja soovitud hoonestusloa menetlemise algatamisest, kuna sellele alale ei saa tuuleparki rajada, sest see segab nii radari kui ka kaitseväe tegevust," ütleb Simson.

Ta lisab, et kaitsevägi viib läbi harjutusi ja laskmisi ka mujal, kuid Neugrundi puhul on tegemist ainukese harjutusalaga, kus saab teha õhusihtmärkide laskmist ning planeerida ja korraldada harjutusi praktiliselt aastaringselt. Samuti on see ala piisavalt suur õppuste ja lahinglaskmiste läbiviimiseks koos liitlastega. Lisaks ei häiri harjutuste läbiviimine sellel alal merelaevandust, kuna laevaliikluse koridor jääb piisavalt kaugele.

Kaitseministeerium on valitsusele kaardistanud ja esitanud alad Eestis, kus tuulikute rajamine ilma lisameetmeteta riigi eelhoiatusele ega kaitsevaldkonnale laiemalt probleeme ei valmista. Samuti on kaardistatud alad, kus tuulikute rajamisel oleks vaja kasutusele võtta kompensatsioonimeetmed. Need asuvad just Kirde- ja Lääne-Eestis. Kirde-Eestis piirangute vähendamiseks on valitsus võtnud vastu ka otsuse rajada kompensatsiooniradar.

„Kaitseministeeriumile on pandud kohustus tagada Eesti riigi sõjaline kaitse, mille väga oluline osa on meid ümbritseva õhuruumi jälgimine piisava eelhoiatuse tagamiseks. Õhuväe kasutatavad radarid ning nende abil toodetud tuvastatud õhupilt Eesti ja meid ümbritseva õhuruumi kohta on väga oluliseks julgeoleku tagamise vahendiks nii meile, meie liitlastele kui ka tsiviillennundusele. Seetõttu ei saa kaitseministeerium anda kooskõlastust ühelegi rajatisele, mis võiks vähendada meie riigi kaitsevõimet.

Reservarmee mudeli kõige haavatavam element on õigeaegne üksuste formeerimine. Kui võitlusvõimelist väge õigel ajal kokku ei saa, lõpeb sõda meie jaoks juba enne mobilisatsiooni. Selle vältimiseks on ülioluline, et riigil oleks piisav eelhoiatusaeg ja ülevaade võimaliku vastase tegevusest. Seda on võimalik tagada ainult tõhusa eelhoiatussüsteemiga," selgitab Simson.